Kaitseminister kinnitas, et kaitseväelinnaku laiendus valmis kiiresti ja erilisi üllatusi ei tekkinud. "Oli lihtsalt võimalik positiivselt nentida, et kõik oli graafikus. Töö tehti kvaliteetselt ja samal ajal me täitsime ka oma lubadused liitlastele, et tagada neile vastuvõtva riigi toetus, mis on meie ülesanne, ja teisest küljest täitsime lubaduse ka omaenda ohvitseride ja sõdurite ees, et kõik saaksid võrdselt nautida häid ja mugavaid töötingimusi, mis tagavad ka hea töökvaliteedi."

Luik tõdes, et suur osa laiendusest on mõeldud liitlaste tarvis. "Aga mis puudutab kasarmuid tervikuna, siis praegu on kõigile siinviibivatele sõduritele ja ohvitseridele tagatud kvaliteetne, täpselt sarnane kasarmuolukord," märkis Luik.

5500 ruutmeetri suurune toitlustuskompleks, mis on üks suuremaid Baltimaades ning on suuteline päevas toitlustama 3200 inimest, on Luige sõnul vajalik selleks, et keegi ei peaks kellegi järel ootama.

Liitlased on laiendusega loodud tingimustega väga rahul. "Tegu on uute ja moodsate ehitustega. Kui käia ringi sõjaväebaasides üle terve Euroopa, siis mõned baasid on päris vanad ka Lääne-Euroopa riikides. Sellised tingimused, mida me liitlastele pakume, ei ole sugugi tavalised ja igapäevased. Sõdurid ja ohvitserid saavad väga hästi aru ja näevad, kuivõrd mugav ja hea on siin töötada."

Kaitseministri kinnitusel ei tähenda 20 hoone ja rajatise valmimine ehitustööde lõppu. 2018. aastal rajatakse Tapale veel 2 kasarmut. "Meenutan, et praegu juba siin olevatele Eesti väeosadele ja liitlastele tuleb siia veel Scoutspataljon. Nii et me peame veel siia ka Scoutspataljoni mahutama ja kõik saavad elama võrdsetes, täpselt samasugustes uutes ja moodsates tingimustes."

Kui julgeolekuolukord peaks paranema ja liitlaste hulk Eestis vähenema, leiavad uhiuued kasarmud Luige sõnutsi kindlasti kasutust, kuid lähemas tulevikus pole Luige hinnangul liitlaste lahkumist näha. "Kui me vaatame seda julgeolekuolukorda, mis meid ümbritseb, siis tõenäosus, et liitlased peaksid siit nähtavas tulevikus lahkuma, on null. Nii et selles mõttes me räägime praegu ikkagi liitlaste pidevast kohalolekust ja võimalus, et need kasarmud siin lähemal ajal kuidagi tühjaks jääksid, on olematu."

Tapa kaitseväelinnaku laiendus

Täna avasid kaitseinvesteeringute keskus, ehitajad, kaitseminister Jüri Luik, kaitseväe ja liitlaste esindajad Tapa kaitseväelinnaku laienduse, mis on viimase aastakümne üks suuremaid ehitusi Eestis (20 hoonet ja rajatist).

Valminud ehitiste hulka kuuluvad 20 hoonet ja rajatist, sealhulgas 3 kasarmut, toitlustuskompleks, hooldus- ja õppehallid ning teenindavad hooned - kokku ligi 38 000 ruutmeetrit pinda.

Uued kasarmud on Euroopa moodsaimad, nad on projekteeritud arvestades tänapäevaseid nõudmisi väljaõppele ja sõdurite vajadustele. Igas kasarmus on 300 majutuskohta ja 30 töökohta. Ühte hoonesse on koondatud ühe allüksuse elu- ja õpperuumid, varustus ja hooldusruumid.

5500 ruutmeetri suurune toitlustuskompleks on üks suuremaid Baltimaades ning on suuteline päevas toitlustama 3200 inimest, neist 2400 kohapeal ning 800 väliõppustel.

Linnaku laienduse ehitasid AS Nordecon ja AS Tallinna Teede /Merko Ehitus Eesti AS. Ehitustööde maksumus on 43 miljonit eurot.

Ehitustööd lõppesid oktoobri alguses, kokku on Tapa linnakus 2017. aasta sügisest 8 kasarmut, neist 3 liitlaste käsutuses.