Seni on Eestis miinipildujatest saanud ehtsa moonaga lahinglaskmisi saanud teha vaid Põhja-Eestis asuval kaitseväe keskpolügoonil ja Sirgalas. Kaitseväe suuruse kasvu, aga ka NATO lisavägede tõttu on need harjutusväljad tihedalt täis, mistõttu Lõuna-Eestis 2. jalaväebrigaadis teenivad ajateenijad ja kaitseliitlased ei mahu sinna enam hästi ära. Pealegi eeldab Põhja-Eestisse laskmisele sõitmine iga kord pikka ajakulu. Nursipalu on Rõuge vallas ja sobib Lõuna-Eestis väljaõppe läbiviimiseks, rääkis kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

Erinevalt Põhja-Eestis asuvast 1. jalaväebrigaadist ei ole 2. jalaväebrigaadil soomustehnikat, mistõttu on nad eriti sõltuvad miinipildujatest.

Nursipalus sai seni lasta käsitulirelvadest, samuti kuni 84 mm tankitõrjerelvadest nagu Carl Gustav. Peale miinipildujate sihtmärgiala valmimist saab seal lasta ka 90 mm tankitõrjekahurist.

Nursipalu harjutusvälja arendamine on tekitanud mõnedes kohalikes elanikes tugevat vastuseisu. Salm ütles, et otsus teha Nursipalusse kaitseväe harjutusväljak on ammu tehtud, küll aga on kaitseministeerium pikalt uurinud erinevaid võimalusi, kuidas harjutusväljakut sobitada looduskaitse nõudmistega.

Keskkonnaamet lubas maha võtta 94,2 hektarit metsa, sellest piisab esmase miinipilduja väljaõppe jaoks. Lisaks nõustus kaitseministeerium, et Nursipalu 3000 hektarist 1000 läheb Keretü looduskaitseala alla. „Me ei ole väga õnnnelikud kõigi piirangute üle, aga saame hakkama,” ütles Salm Keretü looduskaitseala kohta.

Ta ei varjanud, et miinipildujate laskmisega kaasneb müra ning et ka metsa mahavõtmisel on keskkonnamõju. Lisaks metsa raadamisele on kavas ehitada teid ja kaitsevalle. Eesmärk on täna raadamine ja teede ehitus lõpetada kevadeks, mis loob esialgsed võimalused miinipildujate väljaõppeks.