Alates 2014. aasta kevadest on matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik. Küll aga on õpilasel võimalik valida, kas soovib teha kitsa või laia matemaatika eksamitöö, ehk lihtsas keeles öelduna kas kergema või raskema variandi.

Õpilane on eksami positiivselt sooritanud, kui kogub eksamilt vähemalt ühe punkti.

Tänavu osutus matemaatikas kõige tugevamaks Tallinna reaalkool

Matemaatikas on kolm aastat aastat kõige keerulisemal ehk laia matemaatika eksamil parima tulemuse saavutanud just Narva keeltelütseumi õpilased. Tänavu jäi Narva keeltelütseum napilt teiseks, neid edestas Tallinna reaalkool, kelle keskmiseks tulemuseks oli 89,3 punkti. Narva keeltelütseumi keskmiseks punktisummaks oli 88,2 ning Tallinna inglise kolledži keskmiseks tulemuseks 87,9 punkti.

Võrreldes eelmise aastaga on esikolmikust välja jäänud Tallinna prantsuse lütseum, kelle keskmiseks tulemuseks jäi sel aastal 83,9 punkti.

Laia matemaatika riigieksami valis tänavu 4160 õpilast, kellest kaheksa kirjutas eksamitöö sajale punktile. Paraku oli ka viis õpilast, kes eksamit positiivsele tulemusele ei sooritanud.

Laia matemaatika riigieksami tulemused kooliti:

Kitsa matemaatika riigieksami parima tulemuse sai Tallinna inglise kolledž

Kitsa matemaatika riigieksami parima tulemuse tegid Tallinna inglise kolledži kümme abiturienti, kelle keskmine punktisumma oli 91,4. Tallinna inglise kolledžile järgnes 84,6 punktiga Narva keeltelütseum ja paremuselt kolmanda tulemuse sooritas 80,3 punktiga Tallinna prantsuse lütseum.

Kitsa matemaatika riigieksami sooritas 3540 õpilast. Keskmiseks tulemuseks oli 38,4 punkti.

14 õpilast eksamit positiivsele tulemusele paraku ei sooritanud. See-eest kaks õpilast tegid eksami maksimumtulemusele.

Kitsa matemaatika riigieksami tulemused kooliti:

Võrreldes eelmise aastaga kitsa ja laia matemaatika riigieksami valinud eksaminandide arv suuresti ei muutunud. Möödunud aastal valis kergema eksami 3440 õppurit ning keskmiseks tulemuseks oli 39,9 punkti. Keerulisema variandi valis 4604 õpilast ja nende keskmiseks punktisummaks oli 56,3.

Haridusministeerium on rõhutanud, et kaks eksamit on 51 protsendi ulatuses analoogsed ja kõikidel kitsast matemaatikat õppinutel on soovi korral võimalik teha laia matemaatika eksam ja vastupidi.

Eesti keele riigieksamil kirjutas tänavu parima tulemuse Tallinna reaalkool

Kolm aastat on eesti keele riigieksamil parima tulemuse teinud Hugo Treffneri gümnaasiumi õppurid, kuid tänavu kirjutasid kõige paremad eesti keele riigieksamid Tallinna reaalkooli õpilased, kelle keskmine punktiskoor oli 83,7. Hugo Treffneri 183 abiturienti saavutasid paremuselt teise tulemuse ja nende keskmiseks tulemuseks jäi 83,1 punkti. Tallinna inglise kolledži õppurite keskmiseks jäi 81 punkti.

Eesti keele riigieksami kirjutas sajale punktile tänavu neli õpilast. Sajapunktised tulemused tehti Harju, Rapla ja Tartu maakonnas. Eelmisel aastal oli maksimaalsele punktisummale kirjutatud tööde arv sama.

Paraku oli tänavu ka üks õppur, kes sai null punkti ja kukkus eksami läbi.

Eesti keele riigieksamit sooritas 6549 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62,9 punkti. Möödunud aastal oli keskmine tulemus 62,6 punkti. Viimasel viiel aastal on tulemused püsinud stabiilsed.

Eesti keel teise keelena riigieksami kirjutas tänavu maksimumtulemusele 16 õpilast

Eesti keele teise keelena riigieksami sooritas 2216 õppurit, nendest 16 kirjutas eksami sajale punktile. Möödunud aastal kirjutas maksimaalsele tulemusele eksami kuus õpilast.

Parim oli Keila kool, kelle üheteistkümne abituriendi keskmiseks tulemuseks jäi 92,6 punkti. Veel näitas häid teadmisi emakeelest Tallinna humanitaarkool, kelle keskmine tulemus oli 92,4 punkti ja Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi keskmiseks punktisummaks 90,8.

Eesti keele teise keelena eksami keskmiseks tulemuseks oli tänavu 60,2 punkti.