Tartu Ülikooli teadlane Katri Lamesoo rääkis, et tegelikult on seksuaalse ahistamise puhul vähe pistmist seksuaalsuse, vaid peamiselt võimuga.

"Need on soolised võimusuhted meeste ja naiste vahel. On ka selline termin nagu "sooline ahistamine". Viimasel ajal on räägitud, et peaks töökohal loobuma "seksuaalsest ahistamisest" ja rääkima "soolisest ahistamisest". Asja tuum ei ole seksuaalsuses, vaid võimusuhetes," rääkis Lamesoo.

Ta ütles, et on uurinud ja viinud läbi meditsiiniõdedega intervjuusid ning tal tekkis küsimus, miks nad midagi ei tee. Esiteks seetõttu, et on võimusuhe, aga väga paljud ka lihtsalt ei tea. "Õed tahavad rääkida sellest, mida teevad arstid, kuigi patsientide teod on palju räigemad. Kui küsin, kas küsimus on võimus või sugutungis, siis vastus oli, et jah, loomulikult on asi selles, et nad on mehed. Siis aga öeldi, et naisarstidega nii ei tehta, naisarste austatakse. Nad ainult arvavad, et naisarstidega seda ei toimu," rääkis Lamesoo.

Justiitsministeeriumi asekantsler Katrin Härmand lausus, et kõik õigusaktid, mis Eestis seda teemat käsitlevad, räägivad, et seksuaalne ahistamine on isiku tahte vastane tegu ja piir on seal, kus käitumine väljub tavapäraste inimsuhete käigus talutavast käitumisest.

Ta ütles, et palju sõltub olukorrast. Ta tõi näite, et kui mees võtab naiselt ööklubis ümbert kinni ja kutsub ta tantsima, siis kui naine võtab käe ära, peaks olema arusaadav, et see on ei. Kontoris on juba käe teise inimese õlale panemine vale. "Seadus annab väga hea põhja kaaluda iga kaasust eraldi," ütles Härmand.