Väljaande sõnul kinnitasid väidet kuus erinevat NATO ja Norra kaitseministeeriumi allikat, kelle teatel järgnes sündmustele mitu NATO-Norra kriisikohtumist. Probleemiks peeti seda, et Norra luureteenistus NIS ei suutnud manöövritest õigeaegselt teada anda, ehkki selles osalesid ulatuslikud Vene mere- ja õhujõud. Põhjus oli muu hulgas selles, et NIS-i luurelaev ja Norra lennuväe patrull-lennukid olid kehvasti varustatud ja/või mehitatud ning polnud võimelised oma ülesandeid täitma.

„NATO leiab, et Norra relvajõud näitasid viimaste Vene õppuste käigus üles täielikku saamatust ja võimetust reageerida,“ ütles kõrge Norra ohvitser väljaandele. Näiteks lendasid õppuste käigus üle Barentsi mere Norra suunas pommituslennukid Tupolev, mida saadeti jälgima Norra lennukid F-16, nagu ette nähtud. Kui Norra lennukitel kütus otsa sai, naasesid nad baasi. Venemaa aga saatis seejärel teele uue pommituslennukite laine, mida polnud NATO-l enam võimalik jälgida, sest rohkem täispaagiga lennukeid Norral piirkonnas olnud.

NATO allikad lisasid, et kuigi ametlikult peaks Norral olema 56 hävituslennukit F-16, siis Vene õppuste ajal selgus, et töökorras on neist vaid kaheksa. Norra kaitseministeerium keeldus artiklit kommenteerimast.