Esimene lennuväli, 13-tunnised tööpäevad jpm - Lasnamäe ajalugu paneb ahhetama
Lasnamäe valge laev
1860. aastal kerkis Järvamaal esile karismaatiline jutlustaja, kes ütles oma nime olevat prohvet Maltsvet. Tema tegelik nimi oli Juhan Leinberg. Jutlustes taunis ta eestlaste viletsat elujärge. Prohvet otsustas, et eestlased peavad ümber asuma Krimmi, ja sõitis ettevalmistusi tegema. Ootusõhinas inimeste seas hakkas levima kuuldus, et Jumal saadab prohveti tahtel Lasnamäe veeru alla valge laeva. 1861. aasta mais kogunes hulk rahvast seda imet ootama. Lõpuks ajas politsei nad laiali. Pärast teist maailmasõda ajalugu kordus – loodeti, et Lääne liitlasriigid tulevad appi Eesti iseseisvust taastama. Nagu prohveti ajal, oli ootus ka siis ilmaasjata.
Tööstusajastu majakad
Varane industriaalajastu jõudis Tallinna just Lasnamäe kaudu. 1893. aastal rajati Ülemistele tselluloosivabrik, mille Emil Fahle sajandivahetusel õitsengule viis. Samal ajal loodi kroonu viinavabrik, praegune Liviko, aga Sõjamäele sündis vägev vagunitehas Dvigatel. Kahe aastakümne jooksul toodeti üle 21 000 kauba- ja reisivaguni. Lisaväärtusena tekkis Lasnamäele vaimustav tööstusarhitektuur, mille paekivi sai võtta lausa vundamendiaugust. Uhke fassaadi taga oli tööliste 13-tunnine tööpäev, rängad trahvid väikseima vea eest ja odava lapstööjõu kasutamine.
Kaitseliit, Kalevi pataljon ja esimene lennuväli
Lähedale rajati lennuväli, kust 30. jaanuaril 1919 tehti esimene lend. Vabadussõja lõpuni jäi Lasnamägi Eesti 40 lennuki ainsaks baasiks.