"Kehtivate seaduste järgi ei saa kohalike omavalitsuste volikogude, riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida üksnes isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab reaalset vanglakaristust. Samas ei takistata seadus kandideerimist inimestel, kes on näiteks altkäemaksu võtmise eest süüdi mõistetud, aga saanud näiteks tingimisi karistuse," selgitas Pevkur praegust seaduse kitsaskohta.

Pevkuri sõnul peab riik seaduse tasandil selgelt sätestama, et ametialase kuriteo toime pannud inimene ei tohi kuni karistuse kustumiseni rahvast esindada. "Hetkel on see jäetud vaid inimese enda või valijate otsustada, kas korruptant saab uuesti valitud või mitte. Samas on üle Eesti ilmnenud juhtumeid, kus oma ametiseisundit kuritarvitanud inimene kandideerib uuesti. See minu hinnangul õige ei ole," märkis Pevkur.