Ratas vabandas võõrustajate ees, sest ta jäi täna keskpäeval Tallinna Linnateatri majja saabudes kolm minutit hiljaks. Mõistagi ei pannud Linnateatri direktor Raivo Põldmaa seda põrmugi pahaks.

Koosolekutoas ootas Ratast juba kultuuriminister Indrek Saar, linnapea Taavi Aas ja teised. Ratas vaatas natuke Linnateatri hoovi planeeritud uue maja maketti. Keskaegsetest hoonetest ümbritsetud uusehituse sakiline katus meenutab natuke draakoni selga. Koosolek võis alata.

Ratas kinnitas pärast koosolekut, et riik on valmis appi tulema, et linnateater saaks omale korraliku saali. Linnateatri uuest saalist on kindlamas ja vähem kindlamas kõneviisis räägitud varemgi, Ratas lubas aga, et riigil on selle jaoks üheksa miljonit, mis ootab vaid seda, et linnateater ise suudaks välja mõelda, mida tahab.

Kui varem on juttu olnud hoovi rajatavast maapealsest saalist, siis alternatiivina mõeldakse ka maa all oleva Põrgulava laiendamisest, mis jätaks hoovi alles, et seal saaks vabaõhulavastusi teha. Ratas arvas, et teatrirahvas kaldub viimase variandi poole. Draakonikujuline teatrihoone jääb sellega vist Tallinna ehitamata.

Kell kaks oli Ratas juba Mustamäel Kadaka teel, kus tutvus sotsiaalmajutusüksuse tööga. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juht Kersti Põldemaa võttis ta ilusti vastu, panni koos kaaslastega tuppa istuma ja siis hakati jälle koosolekut pidama.

Ratas rääkis hiljem, et arutati lihtsalt, kuidas läheb, miks inimesed sinna satuvad ja kuidas neid järjele aidatakse. Kui ta 10 aastat tagasi Tallinna linnapea oli, asus selle koha peal lastekodu. Sotsiaalmajutusüksust kui munitsipaalkorteri ja kodutute varjupaiga vahelist teenust aga tollal Tallinnas polnudki.

Kell kolm pidi Ratas tutvuma Kopli filmilinnaku projektiga. Teel Koplisse õnnestus tal lahti rebida tema tegevusi avalikkuse valvsa silma all hoidvatest ajakirjanikest, mistõttu Kopli 35 asuvasse filmilinnakusse jõudes oli peaminister koos kaaslastega teadmata kadunud.

Kohapeal ulgus kuri tuul, jalakäijaid varitsesid koletud porilombid ning suurt territooriumi täitsid lagunenud tootmishooned, kus oleks vabalt võinud filmida ühiskonnakriitilist draamat inimeste keerulistest valikutest kõledas postsotsialistlikus ühiskonnas. Ei filmiinimestest ega Ratasest polnud märkigi.

Küll aga õnnestus näha aeglaselt loivavat keskealist tüüpi, kes oli välimuselt justkui ülalkirjeldatud filmist välja astunud. Mingist filmirahvast ei teadnud ta midagi, küll aga teadis ta rääkida, et kuhugi sinna hakatakse kortereid ehitama. Õnneks teadis ta, et Ratas pidi täna tulema kõrvalmajja teise korruse kontorisse.

Nõukogudeaegses telliskivimajas oli tehtud odav remont, aga ühtegi hingelist ei paistnud. Vaid teisel korrusel põles tuluke. Ühegi sildita ukse tagant tuli välja naine, juhatas meid kolmandale korrusele, viis piki inimtühja kontorit ühest koridorist teise, kuni jõudsime ühte suurde ja lagunenud endisesse masinasaali, kus olid Ratas, Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid ja mingi hulk teisi inimesi, kes pidasid koosolekut.

Projektorist lasti ekraanile paari joonistust suurest ja ilusast majast. Lisaks käisid slaididelt läbi fraasid "riigiabi" ja "1 700 000". Ratas vaatas rääkivat naisterahvast, kulm kortsus.

Kaljulaid toetas naist ja seletas, et filmilinnaku ehitamine tooks Eestisse hulga viisakalt makstud keskklassi ametikohtasid. Ratas küsis mõned küsimused ja teatas enne lahkumist, et see on väga põhimõtteline otsus ja ta võtab selle teemaks.

Ratas hakkas lahkuma, mina üritasin aga mõista, kas ta lubas projektile raha või mitte. "Lubasin sellega edasi töötada," vastas Ratas küsimusele, kas siis raha lubati või mitte.

Kas peaministri töö ongi selline, et kõik käivad ja küsivad raha? "Ikka, seda on päris palju," nentis Ratas.

Peale seda läks Ratas kohtuma Eesti Noorteühenduste Liidu esindajatega. Kõigil nendel kohtumistel oli lisaks Delfile Ratast saatmas ka Tallinna TV võttegrupp, mis aitas meil Ratase tegevust avalikkuse kriitilises valgusvihus hoida.

Estonia puiestee kontorihoonesse kogunenud noored olid omal kontorisse sisenedes jalanõud ära võtnud ja rääkisid peaministriga inglise keeles. Üritasin kuulata, kas on tajuda ka eestlastele omast kanget aktsenti, aga aru ei saanud.

Kahjuks lõppes sellega tööpäev ära, mistõttu ei selgunudki, kas ka noortel oli eelarvest paar miljonit puudu.