Vandeadvokaat Indrek Sirk leidis, et mõnikord jäädakse inimeste karistamisega hiljaks, mistõttu juhid istuvad purjus peaga rooli. "Karistustega anname esialgu liiga palju andeks. Inimene läheb järsku ootamatult pikalt vangi."

Ta selgitas, et kuni poolteist promilli joobes olnud isikud saavad igal juhul karistada, aga kriminaalkaristustega jääb inimestel sageli mulje, et nad polegi karistada saanud. Tingimisi karistus ei anna inimestele signaali, et nad oleksid karistada saanud, rääkis Sirk.

Riigiprokuratuuri haldusosakonna arendusnõuniku Jako Salla sõnul ei pruugi mõned inimesed süsteemile sellepärast alluda, et paljudes teistes riikides on lubatud joobe piirmäär teine kui Eestis.

Ta lisas, et kui inimeste igapäevakogemus on selline, et temaga midagi juhtu, siis nad lähtuvad pigem sellest, kui teaduslikust teadmisest.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnas, et juhid istuvad alkoholi tarvitanuna rooli, kuna seda ei taunita. "Ühiskond tolereerib seda. Välja arvatud kriminaalses joobes rooli istumist."

OÜ Autosõit juhataja Indrek Madari arvates ei alga joobes juhtimine rooli istumisest. See on tema sõnutsi planeeritud juba kuu aega varem, kui selgub peo tähtaeg ja võetakse vastu otsus peole autoga minna. Seda tuleks aga kuidagi ennetada.

"Mees, kes on võtnud pitsi viina, et ole see mees, kes ta oli enne pitsi võtmist," lisas Madar.

Saates kõlanud olulised mõtteid saab lugeda blogist: