Terves korteris on selle tulemusena vee- ja niiskuskahjud ning tekib hallitus. Kahjud on hinnatud sellisele tasemele, et terve korter vajab sanitaarremonti. Peres on kolm alaealist last, neist noorim alles 8-kuune ning raske puudega naine.

Korteriühistu on asjast teadlik ja väidab, et ühistul pole piisavalt vahendeid ja raha. Iga Eestis toimetav korteriühistu allub Eesti Vabariigi seadusandlusele. Kui korteri veekahjustused pärinevad katuselt ehk elamu mõttelisest osast, siis peab korteriühistu hüvitama korteriomanikule tekitatud kahju. Ühistu vastutus tekitatud kahju eest tuleneb võlaõigusseadusest ja korteriühistu tegevust reguleerivatest seadustest.

Avariiolukorras eeldatakse, et korteriühistu ei ole täitnud elamu hooldamisega seotud kohustusi nõuetekohaselt. Korteriühistu ja kõik selle liikmed peavad olema aktiivsed ehitustehniliste süsteemide seisukorra määramisel, hoidma neid korras ja teostama õigeaegselt remonti. Samuti peaksid ühistu liikmed teadma, et kui nad eiravad üldkoosolekul korteriomanike avaldusi vajalike tööde kohta, ega lisa neid töid elamu majanduskavasse, siis võtavad nad ka vastutusele enda kanda.

On olemas ka üldine hoolsuse printsiip, mis eeldab, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus, vastavalt seadusele, korteriühistu põhikirjale ja üldkoosolekute otsustele.

Meie korteriühistu juhatuse vastutus on eelkõige seotud juhatuse tegevusetusega, mille tõttu on tekkinud kahju. Juhatus ei ole ette võtnud vajalikke töid, kuigi ühistu liikmed on korduvalt teatanud katuse lekkimisest. Kui üldkoosolek keeldub ise vajalikke töid teostamast, siis see tähendab, et ühistu liikmed võtavad kõikvõimalikud kulutused enda kanda.

Ehe näide, kuidas meie korteriühistud ja nende juhatus ei toimi ja inimesed kannatavad.

Hea lugeja! Kui ka Teil on ette tulnud samasuguseid olukordi või on korteriühistu mõne teise teema koha pealt valesti käitunud, jaga oma lugu aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!