Delfi lugejad kriminaalkaristuse saanud kandidaatidest: äkki usaldaks valijat, tema ju otsutab?
"Et sellest nii palju kära tekitatakse näitab, et ei usaldata valijat. Küsimus pole mitte neis mustades kandidaatides, vaid ikka erakondades ja valimisliitudes, kus nad kandideerivad. Ma ei usu, et ei teata nende tausta. Pigem on nad seal vaid igasuguste häälte kokkuriisumiseks. Vaevalt, et kui asi nii tõsine on, nagu jutust selgub, nad siis valituks osutuvad. Kui neil on kehtivate seadustega õigus seda teha, siis ei saa neid ju keelata. Siin kehtivad ikka seadused, mitte kellegi meeldimus. Eks see iseloomusta neid erakondi ja liite endid, kellele nad kõlbavad. Äkki siiski usaldaks valijat? Ja piirduks nende patuste tagapõhja avamisega? Valijal on õigus eksida ja kedagi ei tohi suunata tema valikutes. Ei nüüd ega ka valimistel."
"Arvan, et pätte ei tohi poliitikasse lasta!"
"Inimesed, kes on kriminaalkorras karistatud, ei tohiks enam mitte kunagi töötada mitte üheski maksumaksja raha eest ülalpeetavas asutuses. Kurjategijad on siiski ühiskonna põhjakiht, kes ei tohiks mitte mingil juhul riigi juhtimisest osa võtta."
"Kes on süüd tunnistanud ja karistuse ära kandnud, võivad kandideerida. Küll siis valijad otsustavad. Kõige hullemad on "puhtad poisid", kes JOKK-skeemide ja ringkäenduse abil ühest esinduskogust teise purjetavad!"
"Paadunud roolijoodikute, vägivaldurite, krooniliste varganägude, dokumentide võltsijate, kelmide, pistise nõudjate/pakkujatega ja muud kriminaalid EI TOHI mitte mingil juhul kandideerida! Absurdsuse tipp!"
"Korduvalt karistatud isikud ei tohiks kandideerida kuskile volikogusse ega riigiasutusse enne 25 aasta möödumist viimasest karistuse kandmise lõpust(nooruses tehtud lollusi ei tohiks saada karistada terve elu).Ühekordselt karistatutel aga võiks olla mingi aja jooksul võimalus, kui inimene on tubli ja töökas olnud. Ei ole ju minul õigust teda uuesti karistada. Juba valimistel saab selgeks, kas hääletatakse tema poolt või mitte. Siis otsustabki rahvas."
"Karistuse ärakandnud isik on oma võla tasunud riigi ja ühiskonna ees. Kui süütegu pole esimese astme kriminaaltegu, siis sellise isiku valituks osutumine ei ole probleem. Kindlasti tuleks vaadata ka paragrahvi numbrit, mille alusel süüdi mõisteti. Roolijoomarlus ei tohiks enam suur asi olla, kui riigikogulased ja linnavolinikud, diplomaadid ja riigipead ise samuti sama jamaga kimpus olnud ja uhkelt edasi valitsenud. Topeltmoraali pole vaja."
