Laasi sõnul on valdav osa tudengitest pagenud ja peale tema on ühiselamusse jäänud vaid kaks hingelist. „Inimesed olid töönädala sees süvenevalt murelikud,“ tõdes ta. „Tudengid, kes on mujalt pärit, hakkasid seda tormi väga kartma ja otsustasid lahkuda.“

„Tormi trajektoor on nüüd aga lääneranniku peale nihkunud, mis tähendab, et ilmselt pääseme halvimast,“ rääkis ta. „Kõigil on soovitatud siiski kodudes püsida, kuna torm on sedavõrd hiiglaslik, et orkaanituuled peaksid siiagi jõudma.“

„Miamis on siiski kõvasti karmim tuul ja sajab,“ kirjeldas ta. „Inimesed olid väga mures, sest seal käivad mitmed ehitustööd, kus on üleval hiiglaslikud kraanad, mida ei jõutud demonteerida.“

„Tampagi saab hetkeseisuga korraliku löögi,“ rääkis Laas. „Hull on see, et kui nädala sees oodati, et torm liigub mööda idarannikut, siis paljud inimesed põgenesid läänerannikule, arvates, et seal on nad väljaspool ohtu.“

Laasi sõnul ei tunne ta hoolimata orkaani võimsusest selle ees aga mingit erilist hirmu. „Meil on siin orkaanikindel maja,“ selgitas ta. „Tulvavesi meid samuti ei ohusta, sest oleme rannikust piisavalt kaugel. Sademeid küll on, aga võrreldes orkaan Harvey'ga on see väga kiiresti liikuv torm, mis ei tohiks siin ka üleujutusi tekitada.“

Ta tõdes, et orkaani järel ilmnevad väljakutsed on ehk kohati suuremadki, kui selle eel või ajal. „Kui voolu ei ole, siis konditsioneer ei tööta, kraanist ei tule vett, poed on suletud, pangaautomaadid ei tööta, toit rikneb jne,“ loetles ta.

Laasi sõnul tuletab seekordne maru kohalikele meelde ennekõike 1992. aasta hävituslikku viienda kategooria orkaani Andrewd. „Vanemad kolleegid, kes selle on üle elanud, olid siiski pigem rahulikud: „Kui papist karbis ei ela, pole mõtet põgeneda!“,“ vahendas Laas nende sõnu. „Nad muretsesid pigem voolukatkestuste ja sellepärast, et kõigil oleks varutud toitu ja vett.“