Liikumise kaebus põhines peamisel asjaolul, et projektile pole koostatud nõuetekohast keskkonnamõju hindamist (KMH). Halduskohus viitas oma otsuses eelnevalt teostatud valdkondlikele uuringutele ning kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsiooni kohustusele tõendada projekti ohtlikkust keskkonnale.

Looduskaitsjate sõnul ei tohiks tohi ega saaks valdkondlikud erialauuringud eraldi asendada keskkonnamõju hindamise protseduuri, kuna see võimaldab kõrvale hiilida reast kvaliteedigarantiidest, mida KMH koostamine ette näeb. "Valdkondlike uuringute praktika toob kaasa läbipaistmatud, ebausaldusväärsed ning halvasti kontrollitavad uuringud, mille puhul halvimal juhul keskkonnahoid võib osutuda teisejärguliseks," seisab Keskkonnaühenduste Koja esitatud pöördumises.

MTÜ-d Eesti Roheline Liikumine kohtus esindanud Karin Marosov sõnas otsust kommenteerides: "Kohtuotsuse puhul on üllatav ka see, et kohus asus ise hindama ja põhjendama, miks 10 aastat tagasi teistsugusele teeprojektile teostatud KMH on aja- ja asjakohane. Selliseid põhjendusi, rääkimata erialaspetsialistide hinnangutest, ei nähtu Tallinna linna otsusest KMH algatamata jätmise osas.

Ta lisas: "Ringkonnakohtult ootame otsuse edasikaebamise korral vastust, et milline on siis ehitusloa väljastaja roll KMH menetluses ning kas tõepoolest saab seda rolli asendada kohus, asudes n-ö vajalikke põhjendusi kokku koguma erinevatest võimalikest hilisematest dokumentidest."

Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht on, et olulistes keskkonnahoiu küsimustes tuleb tegutseda ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning KMH läbiviimise protsessis kindlustada läbipaistvus ning pädevaid osapooli kaasav lahendus, mille tulemusena suureneb keskkonnakasu.