Ossinovski sõnul pole ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamine ilma tõenduspõhise poliitikata mõeldav ning just sellepärast tuleb poliitilistel otsustajatel tihendada koostööd sotsiaalteadlastega. „Viimane inimarengu aruanne tõi selgelt välja, et Eesti vajab ümbermõtestamist. Selleks on vaja lõimimis-, tööturu-, maksu- ja sotsiaalkaitsepoliitika kujundamisel uusi käsitlusi, mis võtaksid arvesse ühiskonna ees seisvaid demograafilisi ja sotsiaalseid probleeme pikemas plaanis,“ rääkis Ossinovski.

„Oluline on, et poliitikakujundajad tugineksid tulevikustrateegiate väljatöötamisel ekspertarvamusele, mis aitaks näha seoseid tegurite vahel, mis ebavõrdust põhjustavad, ja oleks võrdsete võimaluste loomisel suunanäitajaks,“ lisas ta.

Ekspertide kogu tööd hakkab juhtima Poliitikauuringute Keskus Praxise juht Tarmo Jüristo, kes sõnas, et nõukoja peamine ülesanne on hoida silma peal poliitikakujundamisel. „Nõukoda monitoorib ebavõrdsuse olukorda ja dünaamikat Eestis ning pakub välja võimalikke stsenaariume, mida üks või teine poliitiline otsus võib kaasa tuua," rääkis ta.

"Ilma olemasolevate uuringuandmete analüüsi ja tõlgenduseta on seadusandjal raske hinnata oma otsuste mõju ebavõrdsusele, näiteks kuidas mõni konkreetne seaduseelnõu või maksupoliitika suurendab tegelikkuses riski jääda ilma eluks vajalikust informatsioonist või teenustest,“ ütles Jüristo. Ühe näitena tõi ta rahvusliku segregatsiooni, mis saab alguse haridusest, kandub edasi tööturule ja soodustab seeläbi majanduslikku ebavõrdsust.

Nõukoda hakkab kord aastas välja andma raportit, mis annab süsteemse hinnangu ebavõrdsuse olukorrale Eestis. Nõukotta kuuluvad lisaks Tarmo Jüristole professor Tiit Tammaru (Tartu Ülikool, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja), professor Rainer Kattel (Tallinna Tehnikaülikool, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees), Kristina Kallas (TÜ Narva kolledži rektor, Eesti inimarengu aruande kaastoimetaja), professor Anu Realo (Tartu Ülikool), Andres Võrk (Tartu Ülikool) ja Anu Kasmel (Maailma Tervisedenduse Assotsiatsiooni asepresident).

Eesti inimarengu aruanne toob välja, et kuigi meie heaolu on viimasel 25 aastal kiirelt kasvanud, on samas suurenenud ka ebavõrdsus ja on Gini indeksiga mõõdetuna üks kõrgemaid Euroopas.