Andrus Kaarelsoni sõnul leidsid välismaised teadlased, et mingis olukorras ja spetsiifilistes laboritingimustes on võimalik kuritarvitada kiipi, mida kasutatakse ka Eesti ID-kaardis. "See pole aga probleem, mis puudutab tingimata ainult meid," ütles ta. "Tõsi, Eesti ID-kaardil on ka see kiip."

Kui teadlased RIA-le teada andsid, et selline nõrkus on olemas, proovisid ka Eesti ametkonnad seda esile kutsuda, kuid see ei õnnestunud. "Teadlased leidsid selle nõrkuse soodsates laboritingimustes. See tähendab, et probleem on puhtalt teoreetiline - reaalses elus ei ole seda tehtud," kinnitas Mark Elrich. "Kuid me ei saa kindlad olla, kas ka tulevikus nii on, sellepärast ennetamegi probleemi."

Kaarelson rõhutas, et kuigi turvariskidest antakse teada igal aastal, on see konkreetne leitud nõrkus tähelepanu vääriline, sest see võib potentsiaalselt mõjutada kuni 750 000 kaardiomanikku. "Küsimus ei ole siin selles konkreetses nõrkuses, vaid selle ulatuses," rääkis Kaarelson.

Kuidas saadakse probleemist lahti? "Piltilikult öeldes on maanteel auk ja me ei paranda auku, vaid sõidame sellest mööda," ütles Elrich. "Teeme nii, et ID-kaart ei kasuta seda funktsiooni, millega probleem esineb."

Selleks, et keegi reaalselt ära saaks ID-kaarte ära kuritarvitada, oleks vaja miljardites eurodes rahasummasid. "Kõige olulisem pole isegi raha, vaid vaja on ka maailmatasemel teadmiseid ja oskuseid," lisas Kaarelson.

Kui kaua võtab nõrkuse likvideerimine aega ja mis muutub kaardiomaniku jaoks? Kaarelsoni sõnul läheb ilmselt paar kuud. "Ilmselt on lõpuks vaja ID-kaardi omanikel vaid tarkvara uuendada," lõpetas Kaarelson. Lisaks on käimas uus ID-kaartide hange, ehk 2018. aastal tuleb uus generatsioon kaarte peale.