Ministeerium: süstlavahetuspunkt aitab Sitsi asumit turvalisemaks muuta
Tervise Arengu Instituut (TAI) jätkab Põhja-Tallinnas
kahjude vähendamise keskuse avamise ettevalmistustega. Ministeeriumi sõnul muudab süstlavahetuspunkt Sitsi asumit turvalisemaks.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul jääb väike Sitsi asum süstivate Põhja-Tallinna narkomaanide käiguteede keskmesse. “Uimastite tarvitamine selles piirkonnas on reaalsus, mida ei saa ignoreerida,” lisas Jesse. Ta näeb probleemil süüd lasuvat minevikuvarjudel, kui 90ndatel ei tegeletud narkomaaniaga ning paisuva HIV-epideemiaga piisavalt kiiresti. “Riigi 90ndatel tegemata jätmistel on tänaseni rahaliselt tajutav tagajärg,” rääkis asekantsler.
Põhja-Tallinna linnaosas elab või viibib ligi 33 protsenti kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1800 süstijat, neist hinnanguliselt 23 protsenti Kopli, Sitsi, Karjamaa ja Pelguranna asumis. Seega ei ole tegemist uue narkomaanide kogunemise koha loomisega, vaid keskus luuakse kohta, kus juba praegu on keskmisest oluliselt rohkem süstijaid.
“Kohalike elanike mure turvalisuse pärast on mõistetav, kuid TAI senine kogemus näitab, et kahjude vähendamise keskuse rajamine aitab piirkonnas turvalisust luua — paigaldatakse uued turvakaamerad, keskuse töötajad koristavad maast süstlaid, sõltlased saavad abi, neil aidatakse suunduda ravile ja pöörduda tagasi tavaellu,” lohutab Jesse sealseid elanikke.
Asukoha vaidlused
Kahjude vähendamise keskus on antud hetkel planeeritud elumajja. “Eelistaksin, et oleks võimalus avada keskus hoones, mis ei ole elumaja, kuid paraku hetkel piirkonnas alternatiivid puuduvad.
Põhja-Tallinna linnaosa vanem on ligi aasta vältel öelnud, et linnal ruume pakkuda ei ole, ehkki piirkonna probleemsust ja kahjude vähendamise keskuse vajalikkust ta tunnistab. Kui linnaosa pakub meile teise sobiva ruumi piirkonnas, oleme valmis keskuse kolima. Seni on aga oluline teenust pakkuda, inimesed vajavad seda,” nentis TAI direktor Annika Veimer. Ta lisas, et kuigi kohalike vastumeelsus on mõistetav, siis peab tegelema ka muude piirkonna probleemidega — näiteks pole Sitsi asumis aastaid olnud korralikku tänavavalgustust, mis aitaks ohutunnet vähendada.
Tervise Arengu Instituut on Põhja-Tallinnasse otsinud kahjude vähendamise keskusele ruume alates eelmise aasta lõpust. Selle käigus on kaalutud 12 võimalikku asukohta, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes jäi Sitsi 28 sobivaimaks lahenduseks. Teised asukohad olid kas süstijatest liiga kaugel või vajasid kahjude vähendamise keskuseks kujundamisel kapitaalremonti.
Veimer rääkis veel, et linnaosa valitsuse süüdistus, justkui avaks TAI keskuse ebaseaduslikult, ei vasta tõele. “Oleme tellinud õigusanalüüsi, mis jõuab järelduseni, et äripinnal võib tegeleda ka kasumit mitte tootva tegevusega. Kui linn soovib üle vaadata äripindade tegevuslubasid, siis peaks üle vaatama ka mitmete supiköökide tegutsemise, mille pinnal peaks lubade järgi pakkuma haridusliku eesmärgiga teenust,” sõnas Veimer.
Avamine septembris
Sitsi 28 asuv kahjude vähendamise keskus avatakse septembris etapiviisiliselt, esialgu kolmel päeval nädalas paari tunni kaupa. Keskuse avamisel pöörab TAI piirkonna turvalisusele suurt tähelepanu — paigaldatakse kaamerad ja lisavalgustus, piiratakse keskuse klientide liikumistrajektoorid ning teenuse sissetöötamise etapis kasutatakse ka mehitatud turvateenust.
Tallinnas töötab lisaks Sitsi 28 avatavale keskusele kaks keskust kesklinnas, üks Lastekodu tänaval, teine Magasini tänaval. Süstlavahetusteenust pakub neist igapäevaselt Lastekodu tänaval asuv punkt. Lisaks vahetatakse süstlaid väljatöö käigus. Kokku on Eestis 12 kahjude vähendamise keskust.
Süstlavahetusteenust kasutas 2016. aastal üle 5500 inimese, välja jagati üle kahe miljoni süstla, millest enamus jõudis ka tagasi punkti.
Olukord ei näita paranemismärke
Eestis on hinnanguliselt 9000 — 10 000 narkootikume süstivat inimest, nendest ligikaudu 6000 elab Tallinnas. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene narkootikumide üledoosi tagajärjel, mis on peamiselt seotud uute fentanüüli analoogide “turule” jõudmisega. Eestit iseloomustab Euroopa Liidu kõrgeim narkootikumide süstimise levimus ning kõrgeim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta.
Tänavu 1. augusti seisuga on Eestis uusi HIV-i nakatunuid registreeritud 151 isikut, mis on ligi 25 protsendi võrra enam kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul. Samuti on suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu suri esimese viie kuu jooksul üledoosi tõttu 39 inimest, siis tänavu on samal perioodil on surmasid juba 54.
Nii Maris Jesse kui ka Annika Veimer nentisid probleemi, et süstivate narkomaanide hulk ning nakkushaiguste levik on tõsine ja kasvav probleem Eesti ühiskonnas. Küsimuse peale, kas oleks võimalik süstivate narkomaanide arvu Eestis täpsustada, sest hetkel räägitakse inimestest tuhandelkohalise eksimisvõimalusega, leidis Jesse, et täpsemate arvutuste tegemine pole võimalik.
