Ajaleht The New York Times kirjutab, et rakett lendas enam kui 3000 kilomeetrit, ületades Jaapani Hokkaido saare, ja maandus viimaks merre saareriigist eemal. Telekanalid katkestasid täna hommikul seetõttu oma tavapärase programmi ja andsid välja harukordse hoiatuse: inimestel tuleb viivitamatult varjuda, sest saareriigist lendab üle ballistiline rakett.

Jaapani valitsus hoiatas raketi ülelennu eest inimesi omakorda sõnumi teel, soovitades neil turvakaalutlustel varjuda. Valitsusjuht Shinzo Abe teatas oma Twitteri kontol, et neile teadaolevalt tulistati rakett välja kell 5.58 kohaliku aja järgi ja see maandus kell 6.12 enam kui tuhande kilomeetri kaugusel Cape Erimos rannikust.

Tokyo väljendas provokatiivse raketikatsetusega seoses äärmist rahulolematust, esinedes karmi avaldusega. „Põhja-Korea otsus tulistada rakett üle Jaapani kujutab enneolematut, tõsist ja sünget ohtu,“ ütles peaminister. Hiljem märkis ta, et kõneles telefoni teel USA president Donald Trumpiga, kes väljendas tema sõnul samasugust arvamust. „Jaapani ja USA seisukohad kattuvad antud juhul täielikult,“ ütles Abe varahommikul. Valitsusjuhi sõnul arutasid nad võimalusi, mil moel stalinistlikku riiki veelgi survestada.

Vastusena provokatiivsele raketikatsetusele viskas Lõuna-Korea täna pärastlõunal kaheksa pommi Põhja-Koreaga piirnevatele aladele, demonstreerides oma sõjalist jõudu, teatas uudisteagentuur AP.

Ennatlik optimism

Põhja-Korea seesugune provokatsioon on otsene väljakutse president Donald Trumpile, kes alles eelmisel nädalal avaldas kampaaniaüritusel Arizonases arvamust, et tema hiljutine ähvardus „tulest ja hävingust“ on hakanud Põhja-Koreale positiivset mõju avaldama. „Kim Jong-un on hakanud meist lugu pidama,“ julges ta toona rõõmustada.

Ka välisminister Rex Tillerson täheldas sedasama ja ütles, et neil on heameel, et „Pyongyangi režiim on kahtlemata näidanud üles teatavat vaoshoitust, mida me ei ole varasemalt näinud“. Tillerson avaldas toona suisa arvamust, et see võib viia peatse dialoogini.

Juba päevi hiljem paistis see optimism aga ennatlikuna, kui laupäeval tulistas Põhja-Korea oma idarannikult välja kolm lühimaaraketti, millest kaks lendasid umbes 250 kilomeetrit, mida on piisavalt, et tabada Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea sõjaväebaase, sh neid, mis asuvad viimase pealinnast Soulist umbes sajakonna kilomeetri kaugusel.

Kuigi Põhja-Korea ei ole viinud täide oma ähvardust tulistada neli ballistlist raketti USAle kuuluva territooriumi Guami ja selle lähedal asuvate sõjaväebaaside suunas, paistis üle Jaapani lennanud seadeldis samasugust tüüpi: keskmaaulatusega rakett, millega on sel võimalik rünnata ameeriklaste, lõunakorealaste ja jaapanlaste baase Kirde-Aasias.

Varasemalt on Põhja-Korea rakett üle Jaapani tuhisenud vaid kahel korral: 1998. ja 2009. aastal, mil stalinistlik riik teatas satelliitide orbiidile saatmisest.

Rakett pealinnast

Analüütikute hinnangul üritab riik raketikatsetusega testida uut USA presidenti. Jaapanist üle lennanud rakett tulistati öösel välja Pyongyangi lennujaama lähistelt, mitte tavapäraselt platvormilt riigi kirderannikul, teatas Lõuna-Korea sõjavägi, märkides, et nad ei tea veel, millise ballistilise raketiga oli täpsemalt tegemist.

Ameerika ametnikud juhtisid tähelepanu, et kui rakett tõepoolest pealinna lähedalt lendu lasti, võis selle eesmärk olla tõrjuda ameeriklaste ähvardusi ennetavast rünnakust põhjakorealaste vastu, mille Trumpi administratsioon sel kuul selgesõnaliselt lauale tõi.

Kui Põhja-Korea rakettide stardipaigad asuvad üldjuhul asustamata piirkondades, mille ründamise korral ei oleks mure seal elavate tsiviilisikute pärast kuigi suur, siis igasugune rünnak Pyongyangi lähedal ähvardaks päädida suure hulga ohvritega, võimaldades väita, et ameeriklased tahtsid rünnata režiimi, mitte selle rakette. Ühtlasi viiks see palju tõenäoliselt põhjakorealaste vasturünnakuni Souli vastu.

Kim Jong Un

Jaapani peaminister Abe andis tänase raketikatsetuse järel teada, et valitsus on valmis tarvitusele võtma kõik meetmed, et kaitsta inimeste elusid. „Oleme esitanud Põhja-Koreale kindla protesti ja avaldanud soovi ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraliseks kohtumiseks,“ märkis ta.

Lõuna-Korea teatas omakorda, et on valmis ennast Põhja-Korea ohu eest kaitsma. „Põhja-Korea peab tulema läbirääkimiste laua taha arusaamisega, et ainus võimalus kindlustada riigi turvalisus ja majanduslik areng, on loobuda tuumarelvadest,“ seisis välisministeeriumi avalduses.