Justiitsministeerium plaanib reformida halduskohtumenetluse seadust
„Eestis on praegu võrreldes lähiriikidega väga luksuslik halduskohtumenetluse süsteem, mida paraku päris palju kuritarvitatakse, esitades kohtusse kaebusi, mis tegelikult pole vajalikud ega õigustatud. Näiteks on isikuid, kes esitavad aastas sadu kaebusi, et kellelegi ebamugavusi tekitada; samuti esitatakse arvestatavas koguses kaebusi väga vähe oluliste õiguste kaitseks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ka vähetähtsa probleemiga peab olema võimalus kohtusse pöörduda, kuid süsteemi on vaja muuta, et olulisemate probleemide lahendamine selle tõttu ebamõistlikult pikaks ei veniks.“
Selleks näeb eelnõu ette halduskohtule senisest suurema otsustusvabaduse andmise. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt ei saa kaebust tõenäoliselt rahuldada või kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud. Ka saab kohus õiguse apellatsioonkaebus tagastada, kui asjaoludest tulenevalt ei saa tõenäoliselt apellatsioonkaebust rahuldada.
Ühtlasi muudetakse eelnõuga määruskaebuste esitamine riigilõivuvabaks, kuna 15 euro suuruse riigilõivu kohaldamine koos sellega kaasneva aja- ja finantskuluga, kohtute töökoormuse ning põhimenetluse aeglustamisega ei ole otstarbekas. Selle asemel piiratakse määruskaebeõigust ühe edasikaebeastmega seaduses loetletud juhtudel (näiteks kaebus toimikuga tutvumiseks loa andmisele või sellest keeldumisele, asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumisele, menetlusabi andmisele).
Kohtu koormuse vähendamiseks suurendatakse ka lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluses vaatab kohus õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Kohtule on antud lihtmenetluses paindlikumad võimalused kalduda kõrvale menetlusnormidest (näiteks tähtaegade seadmisest, menetlusdokumentide vormi- ja kättetoimetamisnõuetest). Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäär 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul loetakse õiguse rikkumine üldjuhul väheintensiivseks ning on võimalik kohaldada lihtmenetlust.
Paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele. Kohtul tekib võimalus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja sissetulekut ja vajadust menetlusabi järgi. Menetlusabi korral vabastatakse isik osaliselt või täielikult kohtukulude (näiteks riigilõivu, kautsjoni või menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulude) kandmisest.
Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad isiku kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast.