Näiteks suveniire on tellitud Eesti üliõpilaste seltsilt (EÜS), mille endine liige on muuseumi direktor Tõnis Lukas, praegugi kuulub organisatsiooni avalike suhete juht Kaarel Tarand. Auditist selgub, et ka probleemid muuseumi restoraniga pole kadunud.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must nentis, et audit toob välja probleeme, kuid nendega hakatakse tegelema septembris, kui komisjon taas kokku tuleb ning kõik on jõudnud 100-leheküljelise materjaliga tutvuda.

„Kas ja kuivõrd pandi ERM-is - slängi terminina - rahasid huugama, tahame veel üle vaadata," sõnas Must.

Ta ütles, et ERM-i juhid võivad olla tulihingelised kultuurifännid, kuid majanduspoolega hätta jäädes enda sõrmed põletada. „Kui on tarvidus, siis kutsume vaibale nii kultuuriministri, kantsleri kui ka muuseumidirektori," selgitas Must asjaajamisprotseduure. Kultuuriminister Indrek Saar seejuures pole hoolimata korduvatest päringutest Delfile auditi asjus kommentaare jaganud.

„Nende rahadega on nii, et peame välja selgitama, kui palju raisati ja milleks raisati, mõnikord võib rahade korstnasse kirjutamine olla vajalik üldse hüvangu nimel ning me peame hoopis seadusandlust üle vaatama," lõpetas Must.

Küsimusele, miks auditi allkirjastamine venis, vastas Must, et küllap kultuuriminister tundis, et olukord pole lihtne: „Ta oli rollis, kus peab seadma sõnaatra," ütles Must.

Probleem on olemas

Koos Mustaga Riigikogu kultuurikomisjonis töötav Laine Randjärv vastas, et nõustub auditis välja toodud seisukohtadega ning see võetakse käsitlusele kultuurikomisjonis, kui Riigikogu istungjärk algab.

Kultuuriministeeriumist vastas küsimustele kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits, kes on auditiga igapäevaselt töötanud. „Nii auditi kui ka protsesside analüüs näitab, et ERMi tegevus toimib, kuid vajab olulisi täiendusi," selgitas Sits.

Ta nõustus, et ERMi omatulu teenivad üksused, näiteks restoran, pole saavutanud prognoositud tulu ning võib tekkida olukord, kus riigi raha ei lähe täies mahus muuseumi põhitegevusele. „Aasta veel kestab ja lõpliku numbreid saab kokku lüüa selle lõpus," sõnas Sits ning viitas järelauditile, mis tellitakse ERMi 2017. aastal tehtud kulude-tulude kohta muuseumi kohvikus.

Nii kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kui ka Sits olid ühel meelel, et 2018. aasta muuseumi järelaudit aitab selgitada välja parema pildi. Must ütles, et kalkulatsioone, mis kajastavad muuseumi tegevusi objektiivselt, saab teha alles 2019. aasta jaanuaris.

Direktorikonkurss

Endine ERMi direktriss, tänane Musta kolleeg Krista Aru auditit ei kommenteerinud, kuid veeretas mõtteid Lukase asemele kandideerimiseks. Nimelt kestab praegu konkurss Lukase töökoha täitmiseks, kui tema tööleping lõppeb. Lukas ise on avaldanud soovi oma senisel töökohal jätkata.

„Rahva ja riigi panus selle maja saamiseks on olnud nii suur, et ERM peab enda poolt ka näitama, et ta seda väärib, mul kibeleb midagi sees, seda ma ei eita," sõnas Aru ERM-i tulevikku kommenteerides.

„Igal juhitüübil on omad miinused ja omad tugevused, ma ei saaks öelda, et juhtimine on kindlasti õige või vale, aga tema (Tõnis Lukase - toim) tunnetus on minust erinev," selgitas Aru.

Ta rääkis veel, et sel ajal kui tema muuseumi juhtis, ei tellitud sini-must-valgeid suveniire üliõpilasorganisatsioonist. „Ei-ei, kindlasti ei tellinud me suveniire EÜSist, meil oli ideekonkurss, kus meile tegi palju asju Tartu Kõrgem Kunstikool ja igasugused käsitööseltsid ja väikeettevõtjad," lõpetas Aru muuseumipoe endiste varustajate kirjeldamise.