Rootsi valitsus sõlmis uue kaitsekulutuste rahastamiskava, mille väärtus ulatub kolme aasta vältel 854 miljon euroni (8,1 miljard Rootsi krooni). Kava ulatub aastast 2018 kuni aastani 2020. Koondsummast planeeritakse 717 miljonit eurot sõjaväe uuendamisele, 137 miljonit eurot on ette nähtud tsiviilkaitse arendamiseks.

Raha kulututakse muuseas uute sõidukite ning relvastuse seotamisele. Samuti on kavas suurendada kohtade arvu ohvitserikoolitusel ning baasõppustel, plaanis on suurendada sõjaväge ka sõdurite arvult.

Plaani kohaselt kulutatakse aastas kaitsekulutustele 285 miljonit eurot.

Rootsi kaitsevõimekus on olnud fookuses mitme viimase aasta vältel, kui Venemaa militaaroht Baltikumi regioonis on olnud suurendatud. Juunis kutsuti aru andma Venemaa saadik Rootsis, kui Vene hävituslennuk SU-27 lendas lähedalt mööda Rootsi sõjaväelennukist Balti mere kohal.

Rootsi teatas juba märtsis, et järgmise aasta algusest taastatakse ajateenistus 4000 noorele naisele-mehele, kes on sündinud aastal 1999. Eelmise aasta sügisel taastas riik alalised kaitsebaasid Gotlandi saarel, mis võiks olla ajakirja Foregin Affairs sõnul esimene Venemaa sihtmärk Läänemeres.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist rääkis rahastusplaane esitledes: “See on hea märk poliitilisest stabiilsusest ning visioonist, see on hea kaitseväele ning annab teatava signaali maailmale,”.

Kaitsekulutuste suurendamise eelnõu lepiti kokku nii koalitsiooni kui opositsiooni koostööna, selgitas opositsioonierakonna Mõõdukate esindaja Hans Wallmark. “Meile oli oluline see, mis on hea Rootsile, mitte mis on hea valitsusele või mis on parim minu parteile,” sõnas ta. Kokkuleppe sõlmisid Sotsiaaldemokraadid, Rohelised, Mõõdukad ning Keskpartei.

Mõõdukate juht Anna Kinberg Batra viitas veel eelmisel nädalal, et kui kokkulepe ei saa olema nende parteile rahuldav, siis taandab suurim opositsioonierakond end nendest. Kristilikud demokraadid astusid kõnelustest välja varasemalt sel nädalal ning liberaalid ei võtnud neist üldse osa.