Kagamet toetas suisa 98 protsenti valijatest, väitis valimiskomisjon pärast esialgset häältelugemist.

Alles eelmisel aastal korraldati Rwandas vastuoluline rahvahääletus, millel kiideti ülekaalukalt heaks seadusemuudatus, mis andis Kagamele võimaluse kandideerida kolmandaks ametiajaks ja püsida võimul 2034. aastani.

59-aastane Kagame on riiki sisuliselt juhtinud juba 1994. aastast. Olnud peaaegu kogu oma eelnev elu sõjamees ja mässupealik, lubas ta ennekõike rahvuslikku ühtsust ja majanduslikku progressi. Valimisi nimetas ta „lihtsalt formaalsuseks“.

Opositsioon süüdistas valimiste eel kohalikke võime ja valitsust, et see kiusab nende toetajaid taga.

Hutude ja tutside probleem

Rwanda probleemid keerlevad suuresti rahvusküsimuse ümber. Hutud ja tutsid ei suuda rahumeelselt üksteise kõrval elada ja viimastel aastakümnetel on nende vahel peetud hulgaliselt sõdu ja veresaunu.

Kahe rahva vastasseis kulmineerus võika massimõrvaga 1994. aastal, mille ajendiks oli hutust presidendi Juvenal Habyarimana hukkumine lennukatastroofis. Aprillis alanud tapmine kestis umbkaudu pool aastat, kuid kõige suurem “lihunikutöö” tehti ära esimese saja päeva jooksul.

Veresaunas tapeti umbes miljon inimest, enamasti tutsi vähemusrahva hulgast. Teise ilma saadeti kõige enam lapsi ja noori. Meeste osatähtsus mõrvatute hulgas oli 56 protsenti, ameti või elukutse poolest oli ohvrite seas protsentuaalselt kõige rohkem talupoegi (48) ja üliõpilasi (21).

Genotsiidis on süüdi mõistetud tuhanded inimesed, kellest sadadele määrati ka surmanuhtlus.