Eurobaromeeter: Eestlased ei tunneta endiselt, et nende hääl ulatuks Brüsseli võimukoridoridesse

Eurobaromeetri värskete küsitluste kohaselt on eurooplaste usaldus EL-i institutsioonide vastu näitamas taas tõusujoont. Negatiivse poole pealt tunneb enamus eurooplasi endiselt, et nende häälel puudub jõud, mis kanduks Euroopa Liidu sees.

Viimaste andmete kohaselt usaldab Euroopa Liitu 42% küsitletutest ehk 6% rohkem kui möödunud sügisel. See näitaja on suurem kui keskmine usaldus liikmesriikide valitsuste (37%) ning parlamentide (36%) vastu. Eesti on näidanud selles osas hüppelist tõusu. Võrreldes möödunud aasta sügisese küsitlusega usaldab 11% rohkem usutletutest EL-i ehk kokku 55%. Euroopa Liitu ei usalda 26% vastanuist ning 19% ei osanud vastata. Viimati ulatus usaldus Euroopa Liidu vastu poolele maale kogu Euroopas 2008. aasta kevadel.

Kõige madalam näitaja on endiselt kreeklastel, kellest 76% umbusaldavad EL-i. Suurim tõus toimus aga Prantsusmaal (15% üles), näitaja langes vaid Poolas ja Belgias.

Balti riigid tipus

Positiivsemas võtmes on Euroopa Liidu üks neljast põhivabadustest ehk inimeste vaba liikumine endiselt populaarne. Eriti suurte pooldajatena paistavad silma Balti riigid: kui Euroopa keskmine näitaja on 81%, siis Eesti-Läti-Leedu valitsevad edetabeli tippu 94 protsendiga.

Negatiivse poole pealt tunneb enamus eurooplasi endiselt, et nende häälel puudub jõud, mis kanduks Euroopa Liidu sees. Seda tunnetavad eriti tugevalt eestlased ehk vaid 22% vastanuist usub, et nende hääl loeb ELis. Samas ollakse taas üha enam optimistlikud Euroopa Liidu tuleviku üle – kui eelmisel küsitlusel oli vahe 6% (50% optimistlik, 44% pessimistlik), siis nüüdseks on see 18% (56%-38% ning 6% ei tea). Viimati oli nii suur vahe 2015. aasta alguses.

Mured immigratsiooni üle on aegamisi langemas

Kui 2015. aastal kerkisid Euroopa Liidu siseselt tugevalt päevakorda terrorism ja immigratsioon, siis see kajastus ka statistikas. Kevadel tehtud küsitlus väljendab samas, et immigratsiooni osas on murede väljendus näitamas langustrendi.

Kui 2011. aastal oli suurimaks probleemiks veel üldine majanduslik keskkond (tipnes näitajaga 59%), siis vaikselt jätkab see samuti langustrendi. Samas tuleb veel märkida, et Pariisi kliimakokkulepe ning Donald Trumpi presidendiks saamine pole pannud eurooplasi endiselt ülemäära palju kliimamuutuste üle muretsema.

Ühe selgelt eristuva asjaoluna on suhtumine sildade kujutistesse. Täpsemalt nendesse, mis asetsevad eurode tagaküljel. Nimelt suhtuvad euroalas elavad inimesed tunduvalt positiivsemalt oma rahatähte kui euroalast väljaspool olevad liikmesriigid. Kui euroala sees on see näitaja 73%, siis teised üheksa liikmesriiki viivad Euroopa Liidu keskmise alla 60 protsendipunktini.

Eurobaromeeter on kaks korda aastas korraldatav avaliku arvamuse küsitlus, kus mõõdetakse eri näitajate alusel suhtumist Euroopa Liidu eri näitajatesse. Eestis toimus viimase statistika tarvis mõõtmine mai kuu lõpus, kui küsitleti 1010 inimest.