Sellele, mis seal toimub, ei leia muud sõna, kui vandalism ja vandalismi õigustamine. Igal asjal on oma mõte ja Vabadussamba mõte ei ole teps mitte kellegi lõbustamine, rahuldamine ega vabakasvatamise juurutamine, vaid ikka tollaste sündmuste ja kangelaste mälestamine. Kes seda teha ei taha, sel polegi sinna asja.

Sellist minnalaskmise ja kõike hävitamise mentaliteeti kasutasid kommunistid, kui nad kõike õhku lasksid. Kui neid tänapäeva noori selliselt kõikelubatavalt kasvatada, siis pole imestada, et meil nii palju mittemõistmist kasvatamatust, raiskamist ja minnalaskmist esineb.
Põhimõtteliselt on sel kõigel üks nimetaja - kasvatamatus ja mitte millegi austamine. Selline on ju nende kodune kasvatus või oleks õigem öelda selle puudumine. Materiaalsest kahjust ma ei hakka rääkimagi.

Tõsi, varem või hiljem kõik siin ilmas laguneb, aga selleks ei pea me ise kaasa aitama. Sellisele tegevusele seal pole mingit õigustust. Ei laste naer, kilked ega ka noorte vaba aja veetmine. Isegi siga ei käi asjal seal, kus ta magab.

Ma ei räägigi sellest, et ka minu väikesest pensionist võetavate maksudega seda korralagedust parandatakse ja uuendatakse. Lõhutud asjad on juba iseenesest näotud.

Hea lugeja! Mida arvad, kas Vabadussamba juures võiks noored trikitada ja sporti teha? Millised kohad peaksid jääma pühaks ja puutumatuks? Milliste rajatiste juures võiks see olla lubatud? Jaga oma mõtteid aadressil rahvahaal@delfi.ee!