“Nõukogude okupatsiooni ajal asus selles Pagari tänava majas üks kardetuim eeluurimisvangla, kust paljud enam oma lähedaste juurde tagasi ei pöördunud. Seni avalikkusele suletud olnud kongid tuletavad meile meelde kui oluline on hoida vabadust ning on seega oluline täiendus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmivale inimsuse vastaseid kuritegusid kajastavale ekspositsiooni osale Vabamus,” selgitas kultuuriminister Indrek Saar KGB vangikongide avamise olulisust.

1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll Eesti lähiajaloos on olnud märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes majas mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap. 1941. aastal rajas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat keldrisse sisevangla kongid. Vanglat kasutati küll vaid 1950. aastateni, kuid seal toimunu elab senini inimeste mälestustes.

“Eestis toime pandud inimsusevastased kuriteod on osa Euroopa ajaloost, mis peab jääma ajalooks," tsiteeris Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu Lennart Meri sõnu.

“Tagamaks, et minevikus toimunud sündmused enam kunagi ei kordu, on meil vaja iga päev mõelda väärtuste üle, mida endis kanname. Seepärast on viimane aeg avada külastajatele Pagari tn 1 asuvad vangikongid. Koostöös maja arendaja ja paljude partneritega on kauaoodatud sündmus lõpuks teoks saanud,” kirjeldas Piipuu.

KGB vangikongide ekspositsioon valmis Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.