Eesti Ekspress kirjutas veebruaris, et pindala poolest läheb Pärnu mööda lausa New Yorkist.

Ehkki kümned omavalitsused on liitumisavaldusi teinud vabatahtlikult, ootab mõndasid ees ka sundliitmine. Nii kavatseb näiteks Koeru vald minna vabariigi valitsuse vastu kohtusse, sest neid tahetakse liita Järva vallaga. Koeru on aga avaldanud soovi Rakke vallaga liitumiseks.

Mõned teised vallad on aga ilma kohtuta suutnud sundliitmisest pääseda. Näiteks pääses 2738 elanikuga Loksa linn Kuusalu vallaga ühinemisest, ehkki uutel omavalitsusüksustel peaks elanikke olema vähemalt 5000. Riigihalduse minister Jaak Aab põhjendas otsust sellega, et Loksa ja Kuusalu omavalitsused ei ole püüdnud omavahel koostööd teha.

Otsus võetigi vastu põhjendusega, et Kuusalu vald ja Loksa linn on kaks väga eraldiseisvat omavalitsust, mille elanike vahel puudub ühtekuuluvustunne, vaatamata mitmetele koostöö algatustele ei ole toimivat sidusust ning kaks omavalitsust ei ole seni integreerunud terviklikuks
teenuspiirkonnaks ja asustussüsteemiks.

Andrus Karnau kirjutas eile saate "Olukorrast riigis" Facebooki lehele, et sellise otsusega muutis valitsus end kergesti rünnatavaks ja et sellise põhjendusega oleks võinud liitmata jätta mitmeid teisigi omavalitsusi.

Vabariigi valitsuse algatatud ühinemisi on tehtud 15, millest jõustunud vaid Setomaa, mis hakkab koosnema senisest Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla nimesid kandnud üksustest.

Neljal ühinemisettepanekul on valitsus andnud 19. juulini aega liitmise kohta otsus teha. Üks neist on Keila linna, Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla plaanitav ühendamine. Aab üllatus, et Keila linn ei taha loodava valla keskuseks saada, ent rahvahääletus näitas selgelt, et 96% linnaelanikest on liitmise vastu.