GRAAFIK: Kuld- või hõbemedaliga lõpetab kooli 4-5 protsenti õpilastest
Kui 2004. aastal sai kuldmedali kolm protsenti kõikidest koolilõpetajaest ehk 327 õpilast 11362-st, siis 2016. aastal sai sama tulemuse neli protsenti ehk 384 õpilast. Hõbemedalistide arv on aga väikeses langustrendis. 2004. aastal sai hõbemedali kuus protsenti õpilastest (633), siis 2016. aastal neli protsenti (341).
HTMi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütles medalite jagamise korda kommenteerides Delfile, et 1996. aastal kehtestatud ministri määruse järgi võeti tõepoolest gümnaasiumi lõpetajate kuld- ja hõbemedaliga tunnustamisel lisaks lõputunnistuse hinnetele arvesse ka riigieksamite tulemusi.
"Kuldmedali sai gümnaasiumilõpetaja, kellel olid gümnaasiumiastmes kolme õppeaasta jooksul kõikides ainetes aasta- ja koolieksamihinded "viis", käitumine eeskujulik ning kõikide riigieksamite tulemus oli vähemalt 90 protsenti. Hõbemedal oli võimalik saada juhul, kui lõputunnistusel oli mitte rohkem kui kaks "nelja" aastahinges, käitumine pidi olema hea või eeskujulik, riigieksamid oli vaja sooritada vähemalt 90 protsendile," selgitas Hollo.
1999. aastal seda korda muudeti ja medali saamisel ei võetud enam arvesse riigieksamite tulemusi. "Medaleid antakse välja eduka õppimise eest kogu gümnaasiumiastme jooksul ning seetõttu otsustati, et tunnustamisel tasub lahutada ühekordne eksamisooritus eelnevast püsivalt tulemuslikust õppimisest," lisas Hollo.
Alates 2001. aastast tehti veel üks mööndus ja kuldmedal antakse ka neile, kellel käitumine on hinnatud heaks. Seda taas seetõttu, et üks võimalik ebaõnnestumine ei peaks andma põhjust medalit mitte saada.
Gümnaasiumiõpilase tunnustamise medaliga on alati otsustanud kooli õppenõukogu, Hollo sõnul usaldatakse õpilasega vahetult töötanud pedagooge. "Praegusel hetkel ei ole plaanis muuta põhimõtet, et riigieksamitulemusi medaliga tunnustamisel arvesse ei võeta".
