Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul peab Truu tagastama justiitsministeeriumile 51 200 krooni, mis maksti talle palgana ajal, mil tema töösuhe Tallinna linnakohtus oli kriminaalasja eeluurimise ajaks peatatud.

Justiitsministeeriumi nõuet toetab ka ringkonnakohtu otsus, mis muutis esimese astme kohtu lahendi, mille järgi jäi võitjaks Truu.

Tallinna linnakohus mõistis Ain Truu mullu 24. märtsil süüdi altkäemaksu võtmises ning isikult ebaseaduslikus vabaduse võtmises ning mõistis endisele kohtunikule kaks aastat vangistust.

Kaitsepolitsei süüdistuse järgi koostas Truu 2001. aasta kevadel ühes tema menetluses olnud kohtuasjas eelneval kokkuleppel kohtualusega süüdistatavale soodsa kohtuotsuse, saades selle eest kohtualuselt hiljem altkäemaksu.

Teised pistise võtmised leidsid aset 2002. aasta juulis ja septembris, kui kohtunik võttis ühelt süüdimõistetult altkäemaksu oma menetluses olnud kohtuasjas tehtud otsuse eest.

Süüdistus käsitleb ka 2002. aasta juunis toimunut, kus Truu võttis ebaseaduslikult vabaduse isikult, kelle kohtunik oli kutsunud eelnevalt oma koju külla. Truu ohvriks langenud noormees oli olnud eelnevalt kohtualune Truu menetluses olnud kohtuasjas.

President Arnold Rüütel kirjutas 2002. aasta novembris alla otsusele võtta Truult puutumatus ja andis nõusoleku tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Eelnevalt oli Truult kohtuniku immuniteedi äravõtmise heaks kiitnud ka riigikohtu üldkogu.

Tänavu aprillis esitas Truu Tartu vangla juhtkonnale taotluse enda ennetähtaegseks vabastamiseks, millega vangla administratsioon ka nõustus ja saatis taotluse edasi Tartu maakohtusse lõpliku otsuse langetamiseks.

Tartu vangla direktori Andrus Kõre sõnul polnud vangla juhtkonnal põhjust seada takistusi Truu ennetähtaegsele vabanemisele, kuna endine kohtunik on pidanud ennast vanglas korralikult üleval, tal on pärast vabanemist kindel elukoht ja pensioni näol ka sissetulek.

Tartu maakohus arutab Truu ennetähtaegset vabastamist juuni alguses.