IMEILUSAD FOTOD ja GRAAFIK: Kas teadsid? Ka Tallinna vanalinnas on puud kaitse all
Sel suvel vaatasime üle kõik 52 puud, mis on Tallinnas looduskaitse all, et vaadata milline on nende seisukord. Kaitsealused puud Vanalinnas ja Tõnismäel. Kui varem oleme vaadanud kaitsealuseid puid Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, siis see lugu on pühendatud Tõnismäe ning vanalinna puudele. Just siin, Tallinna vanalinnas, kasvab puid, mis on sadu aastaid vanad!
Kõrgetüveline sarapuu (paremal) ja punane tamm (vasakul)
Hariliku tamme kultivar - püramiidtamm
Toom-Kuninga tänaval paiknev hariliku tamme püramiidvorm paikneb küll erahoovis, kuid kenasti aia ääres kasvavat tamme kultivari saab üsna lähedalt uudistada.
Hariliku tamme püramiidvormi (Quercus robur 'Cypressoides') tunneb ära kõrge, tiheda, kitsassammasja võra järgi, tal on rohelised, läikivad, nahkjad lehed.
Sügiseti võtab püramiidtamm endale kollase või kollakaspruuni kuue. Septembris-oktoobris valmivad 2-3 cm pikad tõrud.
Hariliku pöögi kultivar (punaselehine pöök)
See punaselehine pöök on küll eramaja hoovis, aga erkrohelise sildikese järgi paistab puu juba kaugelt silma. Punaselehine pöök (Fagus sylvatica 'Atropunicea') on vanim ja tuntuim hariliku pöögi kultivar, selle esmaleid oli 1680. aastal Irselis Zürichi lähedal.Tallinna suurimad ja vanimad pöögid on enamasti istutatud eelmise sajandi alguses ja tunduvalt väiksemad, ümbermõõt 2 meetri ringis.
Nüüdseks ammu linnaga kokku kasvanud suvemõisate haljastuses eelistati siis ilu pärast küll hariliku pöögi punaselehist vormi, mis on meil ka külmakindlamaks osutunud. Lehed on suuremad ja tumepunased puhkedes.
Nagu kõik punaselehised vormid, on ka pöögi punaselehised vormid ilusad punased täispäiksepaistel. Huvitav on tähelepanek, et peale päikselist ja pakaselist talve on punaselehised pöögid kevadel puhkedes palju punasemad.
Hariliku pöögi kultivar - punaselehine pöök
Sellele pöögipuule paraku külla minna ei saa, sest puu on Saksa suursaatkonna territooriumil turvaliselt luku taga. Õnneks lubati Delfil jäädvustada imekaunist pöögist mõned pildid. Saatkonna töötajad nimetavad puud naljatlevalt Konradiks.
Punaselehine pöök (Fagus sylvatica 'Atropunicea') on vanim ja tuntuim hariliku pöögi kultivar, selle esmaleid oli 1680. aastal Irselis Zürichi lähedal.
Nagu nimigi ütleb, tunneb punaselehise pöögi ära tema lehtede järgi, mis on hariliku pöögi omadest suuremad ja tumepunastes puhkedes. Nagu kõik punaselehised vormid, on ka pöögi punaselehised vormid ilusad punased täispäiksepaistel. Huvitav on tähelepanek, et peale päikselist ja pakaselist talve on punaselehised pöögid kevadel puhkedes palju punasemad.
Huecki pärnad – kaks läänepärna
Laial tänaval Huecki maja ees kasvavad Tallinna ühed põnevama ajalooga puud. Aastail 1683-1939 oli Lai 29 hoone omanik linna raesuguvõsade hulka kuulunud Huecki perekond.
Versioone puude algusajast on erinevaid - ühe pärimuse kohaselt olevat need istutanud maja külalislahkust kasutanud tsaar Peeter I, teise versiooni järgi istutati need pelgalt mälestuseks tsaar Peeter I visiidist. Kolmanda versiooni järgi võivad pärnad olla istutatud omaaegse Hueckide perekonna valduses olnud hoone 200-aastase juubeli puhul 1883. aastal.
Vanalinnas puuduvad tänavapuud tänini, seega on Laial tänavad asuvad läänepärnad (Tilia × euchlora) kindlasti väärt külastamist.
Pärna tunneb ära tema südamekujuliste ja terava tipuga lehtede järgi. Kännastesse koondunud kollakasrohelised või valkjad õied lõhnavad tugevasti ja on meerikkad.
Kelchi pärn - läänepärn
Ilmselt kuulsaim kaitsealune puu Tallinnas on Niguliste kiriku juures kasvav Kelchi pärn. Teadaolevalt istutati vaadeldav pärn tollase Niguliste pastoraali hoovile 1680. aastal.
Legend räägib, et selle pärna alla on maetud omaaegne Niguliste kiriku pastor Christian Kelch, kes suri katku ja kes väidetavalt puu omal ajal istutaski.1999. aastal hinnati korba juurdekasvu alusel puu vanuseks 340-350 aastat, seega on see üks Tallinna vanematest, kui mitte vanim puu. 18 meetri pikkune ja 1,3-meetrise tüve ümbermõõduga pärnal on säilinud kaks tüveharu. Tüvi on alaosas pehkinud ja õõnsus on plommitud.Just Kelchi pärna peetakse peamiseks põhjuseks, miks Tallinn 2015. aastal pälvis Euroopa puupealinna tiitli. Kelchi pärn on Lääne-Euroopast sisse toodud lääne ehk Euroopa pärn, millel pole looduslikku kasvuala. Pärnale omaselt on tal südamekujulised, terava otsaga lehed ja kollakasrohelised õied.
