Korraldajate sõnul oli täna kohal 2700 venelast ja 1900 eestlast. Selles suhtarvus võis silma järgi hinnates olla üsna kindel. Nimelt on jäähalli areen jagatud keskel kahes suunas asetsevate ekraanidega nii, et ühel pool ruumis kõlab vene ja teisel pool eesti keel. Üks pool on pilgeni rahvast täis, eestlasi mahub aga saali veel küllaga.

Jäähalli hoov oli täna pärastlõunal tihedalt autosid täis, läks ikka omajagu aega enne, kui Delfi ekipaažiga parkimiskoha leidsime. Osa autosid olid ruumikitsikuse tõttu pargitud ka ohutussaartele ja muudele keelatud aladele. Ilmselt Jumal seda pahaks ei pane...

Ususõnal oma äpp
Halli sisenedes polnud turvakontrolli kuskil näha, mis on nii arvuka külaliste hulga puhul ja aastal 2017 pigem harvaesinev. Eestikeelne suhtlus oli väga avatud, Delfi fotograaf ja reporter peaaegu tõmmati pressiesindajate poolt eraldi ruumi vestlema. Kui aga fotograaf soovis pildistada rahvarikast nö vene poolt saalist, takistas ta teed vene keelt kõnelev tõre turvamees. Alles eesti keelt oskava töötaja leidmine ja veenmine, et korraldaja andis loa pildistada, tegi fotograafile tee lahti.

Laval kõlasid erinevad motiveerivad jutlused teemal "Ära anna alla". Jehoova tunnistajad ise ütlevad, et jutluste eesmärk on "aidata hoida moraali, isegi kui meid räsivad eluraskused". Ning tõepoolest, lavale kutsutud "lihtsad inimesed" rääkisid kõik sellest, kuidas nad tänu jumalasõnale eluraskustest üle saavad.

Torkas silma, et paljudel kohaletulnutel olid käes moodsad tehnikavidinad. Nii nutitelefonid, tahvelarvutid kui ka lugerid. Vähemalt osa neist luges sealt tõesti ka jumalasõna, aga osalt pidid siiski jutluse pidajad võistlema ka Facebookiga. Jehoova tunnistajatel on muide ka oma äpp, kust saab kõikvõimalikku infot tähtsate pühade kohta.

Jehoova tunnistaja Lembit Reile algasid jehovistide kogunemised 1991. aastal Linnahallis, liikusid siis Saku Suurhalli ning nüüd teist aastat saadakse kokku Lasnamäel asuvas Tondiraba jäähallis. "Programm on muutunud väga huvitavaks. Meie videomaterjal on rahvusvaheline, kõikidel konventidel on sama materjal," sõnas Tõnu Ling. "Kui Venemaalt tulevad külalised, ei pea me nuputama, mida nemad mõtlevad või usuvad, meil on täpselt sama õpetus, oleme üks suur pere."

Sünnipäeval pole sisu
Reile sõnul liitub igal aastal Eestis Jehoova tunnistajatega sadakond inimest, kuid paljud sõidavad ka välismaale ära ja lahkuvad Eesti kogudusest. Ollakse küllaltki kaasaegsed, loodud on isegi Jehoova tunnistajate äpp. "Näete, siit saab alla laadida tänase kava, siin on piibel jne. Ja see kõik on tõlgitud enam kui 800 keelde," tutvustas Ling.

Mis põhjusel ei pea Jehoova tunnistajad aga jõule ega sünnipäevi? Lembit Reile sõnul "Teab kogu teoloogiline maailm, et Jeesus ei sündinud 25. detsembril. See on kunstlik daatum, meie püüame piiblit täpselt järgida. Me ei taha rääkida lastele päkapikkudest ega jõuluvanast, vaid räägime reaalsetest asjadest nagu Jumal ja inglid. Ning Jeesus ei pühitsenud kunagi oma sünnipäeva, see oli omane paganlikele kultustele. See on üks põhjus, miks me sünnipäevi ei pea. Kooli lõpetamisel ja muudel tähtpäevadel on sisu, sünnipäeval pole aga muud tähendust, kui et mina sündisin. Aga kes ma nüüd olen..."

Tõnu Ling lisas, et Jehoova tunnistajate lastel pole sünnipäevade tähistamist vaja, nemad saavad pidutseda iga päev. "Olen oma lastelt küsinud, kas nad tunnevad, et on milleski ilma jäänud. Nad ütlevad, et ei ole. Ning isegi üks mu tööandja ohkas, et mul on nii hea, ei pea nägema vaeva sünnipäevade korraldamisega. Mina olen rahul sellega, mida piibel mulle õpetab, see teeb mu õnnelikuks".

Eestis oli 1990ndate alguses 2500 Jehoova tunnistajat, nüüdseks on nende arv tõusnud 4000-ni. Kogu maailmas on neid aga kaheksa miljonit.