Lennujuht andis 2016. aasta 28. oktoobril tähelepanematusest Finnairi reisilennukile loa ruleerida maandumas olnud SAS-i reisilennuki ette, vahendab Helsingin Sanomat.

Rängast õnnetusest pääseti, sest Finnairi lennuki meeskond märkas lähenemas olnud SAS-i lennukit ega hakanud maandumisrajast üle sõitma.

Otkesi teatel märkas lennujuht peagi oma viga ja võttis eksliku loa tagasi.

Lennuõnnetuste juhtiv uurija Ismo Aaltonen ütles ohtliku olukorra järel, et selliseid ohuolukordi Helsingi-Vantaa lennuväljal ei varasemast mäletata.

Maailmas on risti liikuvate lennukite kokkupõrkeoht lennuväljade üks suuremaid ohutusprobleeme. Kokkupõrgete ärahoidmiseks on ka palju tööd tehtud.

Kuigi tegemist oli Helsingi-Vantaa kohta väga haruldase olukorraga, andis Otkes neljapäeval neli ohutussoovitust selliste riskide ärahoidmiseks.

Otkes soovitab Soome liiklusohutusamet Trafil kohustada lennujaama operaatorit Finaviat ja lennujuhtimise eest vastutavat Air Navigation Services Finlandi (ANS Finland) koostama koos riskianalüüsi.

Teine soovitus on, et Finavia hangiks koostöös ANS Finlandiga Helsingi-Vantaa lähilennujuhtimises kasutusel olevatel süsteemidel põhineva tehnilise hoiatussüsteemi.

Kolmas ettepanek puudutab lennujuhtide piisava ja kvaliteetse inimfaktoritele keskenduva täiendus- ja kordusväljaõppe korraldamist. Otkes tuletab meelde, et kui liikluse tihedus kasvab ja tehnilised süsteemid muutuvad keerukamaks, on inimese tegevusel üha kesksem tähendus lennuohutuse tagamisel.

Viimane ohutussoovitus on seotud ilmavaatlusõhupallide väljalaskmisega. Otkes soovitab, et ANS Finland arendaks koos ilmavaatlusõhupalle opereeriva ettevõttega oma tegevust nii, et õhupallide väljalaskmisega seotud telefonivestlusi võidaks lähilennujuhtide tööpositsioonides vähendada.

See soovitus tuleneb sellest, et lähilennujuht oli pidanud enne oktoobrikuist ohuolukorda vastama kolmele ilmavaatlusõhupalle puudutavale telefonikõnele.