Riigikohus: ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele
Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Käesolevas asjas vaieldi selle üle, kas Tallinna ringkonnakohus kohaldas õigesti esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus kohustas politsei- ja piirivalveametit (PPA) andma kaebajale ajutise elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks käimasoleva kohtumenetluse lõpuni ja elamisloataotluse võimaliku uue menetlemise ajaks. Kaebajate abielu on sõlmitud USA-s, mõlemad abikaasad on naisterahvad.
Riigikohtu halduskolleegium rõhutas esmalt, et põhiseadusest ei tulene samasooliste isikute õigust sõlmida abielu Eestis. Küll aga laieneb samasoolistele paaridele põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse, samuti diskrimineerimise keeld. Perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Ka ei ole samasooliste isikute kooselu Eestis seadusega keelatud ega karistatav. Et nii eri- kui samasooliste paaride perekonnaelu kuulub Euroopa inimõiguste konventsiooni kaitsealasse, on elamisloa asjades leidnud ka Euroopa inimõiguste kohus. Riigil on õigus keelata välismaalasel elada Eestis perekonnaliikme juures, seda aga ainult siis, kui keelamiseks on mõjuv põhjus.
Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset, kui isiku õiguste hilisem kaitse ei oleks tõhus. Seejuures ei tohi kohtule esitatud kaebus olla ilmselgelt põhjendamatu. Kohus võib esialgse õiguskaitse korras muuhulgas kohustada haldusasutust andma ajutiselt välja vaidlusaluseid lube. Kolleegiumi hinnangul oli esialgse õiguskaitse korras kaebajale tähtajalise elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks põhjendatud. Keeld elada poolelioleva kohtumenetluse ajal Eestis, sekkub intensiivselt perekonnaellu. Samas ei riku kaebaja ajutine elamine Eestis kellegi õigusi ega avalikku huvi.
Samuti ei too praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa ilmselgelt õigusvastast olukorda. Perekonnaseadus välistab küll samasoolistel isikutel Eestis abielu sõlmimise, kuid see keeld ei välista mujal maailmas sõlmitud abielude tunnustamist. Seadus nõuab, et üldjuhul tuleb abikaasade elukohariigi seadusele vastav välismaa abielu lugeda kehtivaks ka Eestis. Kehtetuks võib niisuguse abielu lugeda vaid siis, kui abielu on ilmselges vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Kolleegiumi esialgsel hinnangul on õiguslikult vaieldav, kas samasooliste isikute välismaise abielu kehtivaks lugemine rikuks Eesti õiguse olulisi põhimõtteid. Seadus ei anna sellele küsimusele selget ega ainuvõimalikku vastust. Lõplik vastus tuleb kohtul anda põhivaidluse lahendamisel. Ringkonnakohus ei ole põhivaidlust veel lahendanud.
Küll aga ei nõustunud riigikohus ringkonnakohtu poolt määratud õiguskaitse ajalise kestusega, märkides, et kohus saab määrata õiguskaitse vaid kohtumenetluse ajaks, mitte elamisloa võimaliku uue menetluse ajaks. Ringkonnakohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse ulatus aga kohtumenetluse ajast kaugemale. Riigikohus tühistas selles osas ringkonnakohtu lahendi, muus osas jättis aga otsuse muutmata.
Eestlannaga abielus olev ameeriklanna: tahan elada normaalset elu – rajada kodu ja tähistada esimest korda meie pulma-aastapäeva samas riigis
Aprillis kirjutas LP Eestist pärit Kristiina (27) ja ameeriklanna Sarah Raua (26) elamisloavaidlusest, kus ringkonnakohus sundis PPA-d ameeriklannale elamisluba andma, kuid PPA kaebas otsuse riigikohtusse edasi. Nii sai Eesti kõrgeim kohus esimest korda esitada oma seisukoha samasooliste abielu kohta.
Kristiina Raua sõnul ei ole nad kohtuteed ette võtnud ainult enda abielu õiguste eest seismiseks, vaid soovivad seeläbi aidata ka teisi, kes on samas olukorras. „Siit lahkumine ja USA-sse kolimine oleks osaliselt isegi keerulisem, sest sellega kaasneb palju rahalisi kulutusi, palju paberitööd ja sealsed tingimused on sellised, mida me praegu ei suudaks ka täita,” lausus Raud.
„Ilmselgelt ei ole kohtus käimine kellegi esimene valik, aga leian, et iga probleemi lahendamiseks on suur samm selle nähtavaks tegemine. See on probleem, mis on paljude jaoks nähtamatu, või on nende suhtumine selline, et kui kooseluseadus vastu võeti, siis on kõik okei. Aga probleemid on olemas,” sõnas ta.
Eesti inimõiguste keskuse (EIK) juhataja Kari Käsperi sõnul toetab EIK Kristiina ja Sarah’ võitlust samal põhjusel. „Me käime kohtus sellel eesmärgil, et saavutada mingi laiem muutus või selgus, et mitte ainult ühe inimese probleem laheneks. Kui me näeme õiguskorras süsteemset viga, siis tuleb selle lahendamiseks mõnikord ette võtta kohtutee,” leidis ta.
PPA seevastu lähtub samasooliste abielude puhul praegu kehtivast seadusest, mille järgi on Eestis kehtiv ainult mehe ja naise vaheline abielu. „PPA seisukoht ei ole samasoolistele abiellunud või koosellunud paaridele elamisloa andmise osas muutunud. Samas vajame hinnangut rahvusvahelise eraõiguse seaduse tõlgendamise kohta, läbi mille saaksime teadmise, kas seda abielu tunnustatakse Eestis abieluna, mis annaks õiguse saada Eestis abikaasa juurde elamisluba,” ütles PPA migratsioonibüroo juht Maige Lepp aprillis.
