Liisa Pakosta: õigus teha tööd on inimese põhiõigus, olgu ta kaheksa-aastane või 80-aastane

Võrdsete võimaluste voliniku Liisa Pakosta sõnul on viimastel päevadel lahvatanud alla 12-aastaste lehelaste töötamise keelu skandaali valguses oluline rõhutada, et õigus teha tööd on inimese põhiõigus, olgu ta kaheksa-aastane või 80.

"Töötamise võimaluse piiramine on sama karm asi nagu sõnavabaduse piiramine – mõlemal juhul on see lubatav ainult ülimalt põhjendatud juhtudel. Laste osas kehtivad teatud töötamise piirangud üle Euroopa, aga need ei ole kaugeltki nii ranged, nagu nüüd üritatakse meil siin näidata. Direktiiv nr 94/33/EÜ, noorte kaitse kohta tööl, ei kohaldata näiteks 7 – 12- aastaste laste juhutööde ja lühiajaliste tööde suhtes. Laste kaitse töötamise eest on ikka mõeldudki ka rahvusvaheliselt laste kaitsmiseks täiskasvanuliku täiskohaga või tervistkahjustava töötamise eest, mitte aga jõu- ja meelekohaste suviste tööharjutuste keelamiseks,” selgitas Pakosta.

Lisaks ütleb ka põhiõiguste kaitset austava Eesti võrdse kohtlemise seadus ühemõtteliselt, et piiranguid töö tegemiseks vanuse tõttu tohib panna üksnes seadusega. Ja ka seadusega pandud piirangud peavad vastama väga paljudele tingimustele," sõnas Pakosta, lisades, et näiteks kotisangade asetust seaduses sätestatud pole. Seega ei saa see rangelt võttes olla argument töötamise keelamiseks: “kui koolitervishoius räägitakse ranitsast või koolikotist, ei ole alust tööl nõuda üksnes ranitsat, ehkki tööandja võib seda kui ergonoomilisemat lahendust pakkuda,” selgitas Pakosta.

Alaealistega sõlmitakse rohkem võlaõiguslikke lepingud, näiteks käsunduslepinguid. "See on selline leping, kus tööandja annab inimesele töö kätte ja maksab selle tegemise eest tasu, kuid ei võta enda mureks, kus ja millal seda tehakse. Seda sa otsustad ise," selgitas Pakosta.

Pakosta sõnul teevad alaealised Eestis 2,4 korda rohkem võlaõiguslike lepingute alusel tööd kui täiskasvanud. "Seda suuresti seepärast, et alaealised teevadki hooajatöid – sinna alla käib ka olukord, kus lapsele antakse ajalehed kätte ja öeldakse, et müü see maha, aga kuidas ja mis kellaaegadel ta seda teeb, otsustab see laps koos oma vanemaga ise," tõi Pakosta näiteks.

"Selliste võlaõiguslike lepingute puhul on Eesti seadusandja järjepidevalt otsustanud, et alaealistele eritingimusi üldse ei seata. Kui on tööleping, siis on töötundide arv normeeritud, töö tegemise koht ja veel mitmed asjad kindlaks määratud. Tööandja on kehtestanud erinevalt käsunduslepingust töö tegemise distsipliini ja peab selle juures arvestama töölepinguseaduse nõuetega. Lapsele peab töölepinguga kehtestama teistsuguse distsipliini kui täiskasvanule. Kui sõlmida käsundusleping, siis ei erine omavahel aga kaheksa-aastane, 28-aastane aga 80-aastane, kõikidele tuleb tagada, et töö oleks jõukohane ja ei rikuks tervist," selgitas Pakosta.

Pakosta lisas, et paljudes Euroopa riikides on käsunduslepingu sõlmimine alaealiste puhul samuti reguleeritud, siis Eestis see nii ei ole. "Kuigi sellele on korduvalt tähelepanu juhitud, on seadusandja jäänud järjepidevalt sellele kindlaks, et alaealine töötab käsunduslepingu alusel ikka samamoodi nagu täiskasvanud inimene – võtab tööülesande vastu ja otsustab ise selle täitmise üle. Lühiajaliste hooajatööde puhul võibki see mõistlik olla."

Pakosta sõnas, et lehelastega sõlmitud lepingute olemusega ta kursis pole.

Lapsevanema roll on olulisem kui tööandja oma
Teine teema on aga töö jõukohasus ja siin on Pakosta sõnul lapsevanema roll palju olulisem kui tööandja oma. Just lapsevanem on see, kes suudab kõige adekvaatsemalt hinnata oma lapse võimeid ning tööandja juhindub lapsele tööd andes lapsevanema antud loast.

Selleks on pandud seadusesse sisse, et lapse töö üle otsustajaks ja nõusoleku andjaks on lapsevanem. "Lapsevanemale on pandud väga suur vastutus ja ta peabki ise hindama, kas töö on tema lapsele jõukohane, ohutu, meeldiv ja kas see töö sobib tema lapsele või ei sobi. Lapsevanem on selle otsuse tegija seaduse järgi," sõnas Pakosta. “See on ka igati asjakohane piirang alaealise töötamisel, kuna laps on vanema vastutada niiehknaa,” kinnitas Pakosta.

Pakosta lisas, et võib olla ka olukordi, kus vanem ei oska otsustada või soovibki last ära kasutada. Asjatundmatu lapsevanemlus ei väljendu sel juhul probleemina pelgalt lapse töötama sundimises, vaid ulatub ka teistesse lapse elusfääridesse ja vajab asjatundlikku lapse huvidest lähtuvat lahendust. "See laiem mure ei ole see probleem, mida peaks tööinspektsioon lahendama, selleks on Eestis olemas pädevad ja väljaõppinud lastekaitsjad," sõnas Pakosta.

Pakostale on jäänud mulje, et lapsed teevad valdavalt ise hea meelega suvel tööd, eriti värskes õhus. "Mis sa ikka passid kuude kaupa niisama oma pisikeses linnakorteris, see on tervisele eakohasest tööst palju kahjulikum," ütles ta kokkuvõtteks.