Tööinspektsiooni ametnik: meil on Euroopas kokku lepitud reeglid, et üldiselt alla 15-aastased tööd ei tee

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on inspektsioon saanud nii anonüümseid kui ka kirjalikke kaebusi lehelaste kohta. "Möödujatele jäi mulje, et neid lapsi kasutatakse ära".

Miidla-Vanatalu selgitab, miks algatati väärteomenetlus lehelaste osas.

Teeme puust ja punaseks: mis on tööinspektsiooni peamine etteheide Ekspress grupile?
Väärteomenetlus algatati eelmisel aastal seetõttu, et 7 -ja 9-aastased laps võeti tööle mitte töölepingu raames, mitte töölepinguseaduse alusel. Seejuures lubati töötada üle kolme tunni päevas, sealjuures oli neil päris pikad päevad, nagu täiskasvanutelgi – kui nad võtsid endale kohustuse lehti laiali kanda.

Ühesõnaga: peamine etteheide on töölepingu puudumine?
Töölepingu puudumine ja töö- ning puhkeaja nõuete eiramine.

Ometi on see süsteem kehtinud 20 aastat.
Püüdsime aastaid kõiki, kes ajalehelapsi tööle palkavad, korrale kutsuda. Oleme teinud ajaleheartikleid, saatsime eelmisel aastal laiali märgukirju. Ka Ekspress Grupp oli üks neist ettevõtetest, kes märgukirja sai. Märgukirja peale koheselt reageeriti ja öeldi, et ei, meie hinnangul ei ole tegu töösuhetega. Meil ei jäänudki muud midagi üle. Kui hakkasid väga karmid kaebused tulema, alustasime väärteomenetlusega. Menetluse eesmärk oligi kõik asjaolud selgeks teha – et kas saame öelda, et tegu on töösuhetega, et kohaldamisele kuulus töölepinguseaduse regulatsioon. Tänase päeva seisuga leiame, et saame seda kõike öelda ja asi jõudis pika menetluse tulemusena väärteoprotokollini.

Ütlesite mitmuses. Kaebuseid.
Jah, neid oli mitmeid: oli nii anonüümseid tööinspektsiooni juristi infotelefonile kui ka kirjalikke kaebusi, mis on väärteomenetluse protokolli toimikumaterjalide juures.

Nende sisu?
Möödujad pöörasid tähelepanu, et väga väikesed lapsed olid terve päeva Järve keskuse juures, müüsid ajalehti. Nad nägid - kuidas nüüd öelda ilusti - kehvad välja. Möödujatele jäi mulje, et neid lapsi kasutatakse ära. Meie kaasasime ka lastekaitsetöötajad, kas ärakasutamine toimub ka lapsevanema poolt – on see lapsevanema surve või on see tööandjapoolne motivatsioon mittereeglipärast tööd anda.

Uurin ka töölepingu kohta. Kellele seda vaja on?
Eelkõige lapsele. Töölepinguga kaitstakse töö tegijat.

Ühiskonnas on selle teema kohta palju vastakaid arvamusi. Toodud paralleele, et koolikott on raske. Koolikotil on ergonoomilised nõuded, koolikotti kantakse üle kahe õla ja raskus on jaotatud. Ta ei ole liiga ühele poole kaldu. Ajalehekotid on alati üle ühe õla. Teine teema – see on laste enda või lastevanemate otsus – nad võtavad liiga suure koti korraga. Neil on huvi väga palju müüa, võtta kirjastusest palju lehti kaasa, aga sisuliselt nad ägavad selle koti all. Just oma või lapsevanema otsuse tõttu.

Teie tutvusringkonnas on lehelapsi?
Jah. On. Muljed on olnud erinevad. On neid, kes ütlevad, et kõik oli väga tore ja me ei võtnud liiga suurt kotti. On ka neid, kes ütlevad, et lapsevanem oli kaasas ja tassis kotti, mina lihtsalt pakkusin. Teised räägivad juba aastatetagusest kogemusest, et tegelikult oli päris hull seis, tahtsin palju müüa. Kott oli raske, ma ei leidnud piisavalt kliente ja siis ma tassisin terve päeva seda kotti mööda linna. See kogemus ongi erinev.

Kes peaks vastutama selle eest, et see kott liiga raske ei oleks?
See on jagatud vastutus. Kui mõtleme, mis on lapsevanema roll kui laps läheb tööd tegema: kõigepealt see õigussuhe üldse heaks kiita, olenemata sellest, millisest õigussuhtest räägime. Heaks kiita, läbi mõelda, kas sellega kaasnevad mingid ohud, kui kaasnevad, siis neid ohtusid vähendada. Kui räägime töösuhtest, siis küsida erinevaid täpsustusi – mis tööd ta teeb, mis tasu saab. Kui räägime tööandjast, siis on tema seadusest tulenev kohustus läbi mõelda, kelle ta tööle võtab, mis on konkreetse inimese võimed ja oskused ja mida saab tema teha, et töö oleks korraldatud selliselt, et keegi kannatada ei saaks.

Ehk siis: sõlmiks iga lapsega töölepingu, muretseks selle eest, et oleks ergonoomiline varustus ja kannaks selle eest hoolt, et poleks liiga raske kott.
Jah. Ja siis veel tööaeg. Kuidas korraldada tööd nõnda, et töölepinguseaduse nõuded oleks täidetud. Koolivaheajal kuni 3 tundi.

Täna on hulk inimesi sotsiaalmeedias öelnud, et see on lapse vati sees hoidmine.
Ma ei ole sellega nõus. Palju kostub häält, et tööinspektsioon keelab laste töötamise – see sõnum eile ka välja läks. Aga seadused on täitmiseks, meil on Euroopa tasandil ühtselt kokku lepitud reeglid, et üldreeglina alla 15-aastased tööd ei tee. Kui teevad, siis on need kerged tööd, mis neile sobivad, ei kaasne mingisuguseid ohtusid, millega neil kaasneb lõbus mälestus.

Praegusel kujul lehelapse-töö seda ei ole?
Tööinspektsiooni ja minu isiklik arvamus on, et ei ole. Olen kuulnud ka väga kurbi lugusid nendest lehelastest.