Lihke tulemusel vajus parkla tasapind mitu meetrit madalamale ja koos sellega ka sinna ladustatud materjal. Ükski inimene kannatada ei saanud. Samuti ei saanud kannatada olemasolev riigimaantee, olemasolev Nurme sild ega rajatav Nurmeveski sild.

Delfi kirjutas eile, et ekspertarvamuse koostanud ehitusinseneri hinnangul põhjustas maalihke freesipuru ajutine ladustamine parklasse. Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juhi Margus Eisenschmidt kinnitas samas, et geoloogiliste uuringute põhjal ei olnud parkla nihkeohtlik. "Samuti on varasemalt selles samas parklas ladustatud ehitusmaterjale".

"Maalihkest tekkinud kahju kokkuarvamisega tegeletakse," lisas Eisenschmidt ning ütles, et kuna praegu ei ole veel täpselt selge parkla taastamise meetod ja mahud, siis ei saa maanteeamet ka öelda tekkinud kahju suurust.

Uus 153,7 meetri pikkune ja 9,5 meetri laiune Nurmeveski sild peaks esialgse kava kohaselt valmis saama sel sügisel ning seda mööda kulgeb kaks sõidurada Tallinna poole.

Lihkeid on olnud varemgi
Samas piirkonnas on ka varem maalihkeid esinenud. 2005. aastal toimus Sauga vallas Nurme külas Sauga jõe ääres umbes 125meetrise ulatusega maalihe, mis jõudis välja esimese elumajani.

Maalihkeid on esinenud lisaks Sauga jõe ümbrusele ridamisi nii Pärnu, Reiu, kui Audru jõe alamjooksul.

Märkimisväärsed on veel olnud Reiu jõe vasakkalda maalihe Reiu puhkebaasi kõrval 2000. aastal, Audru-Lihula maantee maalihe ja Pärnu jõe maalihe Tammistes 2002. aastal ning Uulu kanali äärne maalihe 2006. aastal.