Filipiinide valitsus nimetas lahinguid riigi lõunaosas Islamiriigi sissetungiks

Filipiinide valitsus teatas, et riigi lõunaosas valitsusvägede vastu võitlevate välismaa džihadistide hulgas on indoneeslased ja malaislased ning nimetas seda Islamiriigi sissetungiks.

Filipiinide armee on saatnud Islamiriigiga seotud rühmituse Maute mässulisi Marawi linnast välja ajama ründekopterid ja eriväed. Kuue neljapäeval tapetud gerilja hulgas olid indoneeslased, malaislased ja teised välismaalased, vahendab Reuters.

„See, mis toimub Mindanaol ei ole enam Filipiinide kodanike mäss,“ ütles Filipiinide peajurist Jose Calida. „See on moondunud võõrterroristide sissetungiks, kes kuuletusid ISIS-e üleskutsele minna Filipiinidele, kui neil on raske minna Iraaki ja Süüriasse.“

Filipiinide president Rodrigo Duterte kehtestas riigi suuruselt teisel saarel Mindanaol sõjaseisukorra radikaalse islami leviku peatamiseks.

Duterte hoiatas hiljuti, et Iraagist ja Süüriast välja aetud Islamiriigi võitlejad võivad sattuda Lõuna-Filipiinidele.

Islamiriigile truudust vandunud Maute hoidis reedel oma positsioone sildadel ja hoonetes, kui maaväed korraldasid hommikuse pealetungi. Hukkunud on 11 sõdurit ja 31 mässulist.

Enamik Marawi 200 000 elanikust on linnast põgenenud. Mässulised on hõivanud ja süüdanud koole, kolledži ja haigla. Nad vabastasid üle saja vangi ning võtsid linna katedraalis preestri ja kirikulised pantvangi.

Calida sõnul on Mautel ja Islamiriigil unistus luua oma „Islamiriigi provints“ Mindanaol ja valitsus ei ole nende agressiooni ainus sihtmärk.

„Inimesed, keda nad peavad uskmatuteks, kas kristlased või moslemid, on samuti sihtmärgid,“ ütles Calida. „Murettekitav on see, et ISIS on radikaliseerinud palju Filipiinide moslemitest noori.“

President Duterte on tegelnud separatistlike rahutustega 22 aasta jooksul, kui ta oli Mindanao suurima linna Davao linnapea. Maute esiletõus ja märgid, et sellel on sidemed teise islamistliku võrgustliku Abu Sayyafiga, kujutavad endast suurimat väljakutset tema senisel ametiajal.