Maikuus alustas politsei- ja piirivalveamet koos veeteede ametiga Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel piirirežiimi ala tähistamisega, teatas Lõuna prefektuur.

„Piirirežiimi ala tähistasime eesmärgiga muuta see veekogudel liikujatele nähtavaks ja seeläbi ennetada režiimialale sattumist ja ebaseaduslikke piiriületusi. Ühtlasi on märkide paigaldamise järel navigatsiooniperioodil Peipsi järvistul olijail võimalus visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes. Varem on piirirežiimi ala tähistatud vaid talvisel perioodil, ent nüüd loodi paremad navigeerimistingimused ka suviseks ajaks,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhtivametnik Aimar Köss.

Eile keskpäeval veesati Peipsi järvistul viimane piirirežiimi ala tähistav tooder, millega pandi pidulikult punkt kolme piirijärve märgistustöödele. Peipsi järvistul lasti märgistustööde raames 126 kilomeetri ulatuses vette ühtekokku 130 toodrit. Peipsi järve piirirežiimi alal ankurdati need 200 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest ning Pihkva- ja Lämmijärvel 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest.

Lähiajal planeeritakse toodritega piirirežiimi ala tähistada ka Narva veehoidlal, kuhu need paigaldatakse 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest. Narva veehoidlale veesatakse 41 toodrit.

Piirihalduse büroo juhtivametnik Aimar Kössi sõnul paigaldati toodrid veekogudele ankrukettidega ja kahe toodri vaheline kaugus on umbkaudu 800-900 meetrit. Seejuures järgiti nende paigaldamisel põhimõtet, et toodrid oleks teineteisest nähtavuskaugusel ja ujuvvahendiga piiriveekogul viibival inimesel tekkiks silmside kahe lähestikku asuva piirirežiimi ala tähistava märgiga. Piirirežiimi ala märgistavad toodrid on kollast värvi ja vees hästi märgatavad. Igal toodril on eesti-, inglise- ja venekeelne hoiatussilt: “Seis! Eesti riigi piir”.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme rõhutas, et piirirežiimi ala tähistamise eesmärk on luua piiriveekogudel liikujatele selgus – kuhu tohib liikuda ja kuhu liikumisel võib inimene tahtmatult sattuda Eestist Venemaale. „Kevad-suvisel perioodil on järvel liikumas rohkem inimesi ja ekslikud piiriületusi on ikka ette tulnud. Paigaldatud veemärgid on eelkõige abivahendid ja on heaks orientiiriks järvel liiklejale,“ lisas Neider-Veerme.

Et aga tooder üksi ei hoia ära tahtmatuid piiriületusi, paluvad piirivalvurid inimestel vastalanud navigatsioonihooajal piiriveekogudel liikudes olla tähelepanelikud, jälgida veemärke ja ilmastikuolusid ning ka ohutu paadisõidu põhitõdesid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid