Viljandi-Metsküla riigimaantee on Viljandit maapiirkondadega ühendavatest riigiteedest ainuke tolmav ja porine riigimaantee, mille tolmuvabaks ehitamist on piirkonnaga seotud isikud kirjalikult taotlenud juba aastast 1999. Viimane suurem remont tehti teele 1985.aastal.

Ratase poolt juhitud valitsus kinnitas 11.05.2017.a 135 miljoni suuruse täiendavate taristuinvesteeringute programmi, kus pole lähiaastateks täiendavaid investeeringuid ette nähtud programmile "Kruusateed tolmuvabaks".

Lähiaastail kahanev tööde maht näitab riigivõimu suhtumist maaelu arendamisse. Riigi poolt hetkel plaanitud tegevusega kuluks ainult riigiteede tolmuvabaks ehitamiseks ca 57 aastat. Kas tõesti peab kõrge tehnilise tasemega e-riigis suur osa maaeluga seotud rahvast tegema oma igapäevatoimetusi endiselt läbi pori ja tolmu? Kas see on normaalne, et umbes neljandik Eestis tegutsevatest kodanikest peavad kasutama oma igapäevaeluks vajalike toimingute tegemiseks tolmavaid teid? Kus on põhiseaduse järgne kodanike võrdse kohtlemise kohustus?

Kaasaegsed ühendusteed kodanike elu- ning tegevuskohtade ja kodanikele teenuseid pakkuvate eri suurusega tõmbekeskuste vahel peaksid kõik olema tolmuvabalt läbitavad. Tolmavate teede tolmuvabaks ehitamise probleem on riiklik probleem, mis vajab riigilt magistraalide ehitamise ja muude probleemide kõrval ka riiklikku lahendamist.

Ratase poolt sõlmitud koalitsioonileppes on kirjas, et soovite tõsta kõigi inimeste heaolu, pingutate Eesti elanike elukvaliteedi tõstmise nimel nii maapiirkondades kui ka suuremates keskustes. Ratase eesmärkideks on: viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning palju muud positiivset.

Probleem on selles, et pole teada valitsuse kavatsused nende kodanike elukvaliteedi tõstmiseks, kes oma igapäevaelus on seotud tolmavate kruusateede piirkondadega, sest riigi lähiaastateks plaanitav tegevus teede tolmuvabaks ehitamise valdkonnas pole kruusateedega seotud isikute jaoks vajalikul tasemel.