„Sotsiaalkomisjoni algatatud seaduseelnõu seab esiplaanile vähenenud töövõimega inimeste huvid. Pakutud lahendus välistab olukorra, kus keegi jääb üleminekuperioodil temast olenemata põhjusel mõneks ajaks sissetulekuta. Muutmisele lähevad töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimused, et inimesed saaksid riigilt tuge ka ajal, kui toimub üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele,“ kinnitas Kütt.

Eelnõu üks sihte on aidata kaasa sellele, et osalise töövõimega inimesed jätkaksid oma haridusteed. "Kui inimesel on plaan jätkata hariduse omandamist kas pärast põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli või kõrgkooli lõpetamist, siis maksab riik talle töövõimetoetust suvekuude eest ka juhul, kui kui ta ei ole töötuna arvele võetud,“ selgitas Kütt. Samuti muudab eelnõu puude tuvastamise tingimusi ning hambaravihüvitise maksmise korda ja täpsustab töövõimetoetuse saamist juhtumitel, kui inimene on haiglaravil või hooldusravil, lisas Kütt.

Töövõimereformi muudatused valmisid sotsiaalministeeriumis. „Sotsiaalkomisjon algatas eelnõu põhjusel, et erivajadustega inimeste jaoks nii vajalikud muudatused jõuaksid riigikogus lõpphääletusele juba juuni esimestel nädalatel. See eelnõu on sotsiaalkomisjoni jaoks selge prioriteet,“ sõnas Kütt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid