Puukide levik ei ole tingitud globaalset soojenemisest, pigem inimeste tihedast liikumisest mandri ja saarte vahel
Kaks nädalat tagasi juhtus Saaremaal juhtum, kus ühe soomlase pealt leiti 40 puuki ja viis maohammustust. Mees leiti paar päeva hiljem Marientali elamurajooni ja lennujaama vahel peale, mida toimetati ta koheselt haiglasse ja mees sai haiglast välja alles täna.
Delfi uuris zooloogi Aleksei Turovski käest, mis põhjustab puukide levikut ja, kuidas selline juhtum oli võimalik.
Turovski sõnul ei ole puugid mõjutatud globaalsest soojenemisest, pigem on puukide arv Saaremaal kasvanud sellepärast, et inimesed liiguvad mandri ja saarte vahel väga palju. Seega reisivad puugid inimestega koos. Kõige rohkem puuke leidub Eestis Läänemaal ning kuna enamus praame läheb saartele just sellest maakonnast, siis on puukide transport mandrilt saartele väga lihtne.
"Ideaalne temperatuur ühe puugi jaoks on 5-15 kraadi, mistõttu ei ole võimalik öelda, et globaalne soojenemine saaks mõjutada Eesti puuke," seletas Turovski ning lisas, et valdavalt võib puuke leida rohus ja metsa ääres.
"Puuke on hästi palju metsa ääres, sellistes kohtades, kus on palju närilisi ning kuhu metsloomad ei pääse," seletas Turovski.
Põhjuks selleks on lihtne - paljud metsloomad söövad puuke ja seetõttu saavad puugid elada ainult kohtades, kus metsloomi pole. Lisaks sellele on ka suured puugihävitajad lambad.
Selle konkreetse juhtumi kohta kommenteeris Turovski, et nelikümmend puuki on väga haruldane ja lisas, et see on ainult siis võimalik, kui inimene magama jääb. Ta tõi ka näite, et zooloogid on testinud, kui palju puuke siilid, kes on tuntud puugikogujad, saavad koguda. Tavaliselt kogub üks siil 20-30 puuki ehk et nii, et isegi selles perspektiivis on juhtum soomlasega väga haruldane.
