James Comey parem lootku, et meie jutuajamistest ei ole lindistusi, enne kui ta hakkab ajakirjandusele lekitama,“ kirjutas Trump eile pärastlõunal oma Twitteri kontol.

Väide, et riigipea võib salaja lindistada oma kohtumisi või telefonivestlusi, tõi järjekordse pöörde administratsiooni skandaalidest tulvil nädalasse. Ühelgi presidendil pärast Richard Nixonit ei ole avalikkusele teadaolevalt oma kohtumistest või telefonivestlustest salajasi lindistusi. Nixoni tagasiastumiseni 40 aasta eest Watergate skandaali ajal viis just nende olemasolu ja avalikuks tulek.

Trump säutsus reedel pärast seda, kui ajaleht The New York Times kirjutas, et president palus nädal pärast inauguratsiooni toonasel FBI direktoril, kes uuris juba siis tema kampaania võimalikku kokkumängu Venemaaga, talle personaalselt truudust vanduda. Comey keeldus sellest, öeldes, et kuigi ta on riigipea vastu alati aus, ei saa temast kui juurdlusbüroo juhist Trumpi poliitilist liitlast.

Trump tuli toonasest kohtumisest lagedale aga teistsuguse versiooniga. Trumpi sõnul ütles Comey talle toona nelja silma all, et ta ei ole uurimise all, ja palus tal oma ametiaega pikendada. Ametnike sõnul on see väide aga kaheldav, kuna Comey ametiaeg lõppenuks alles 2023. aastal.

Kui Valge Maja pressisekretärilt Sean Spicerilt pressikonverentsil küsiti, kas Trumpil on Valge Maja eravestluste kohta salajasi lindistusi, vastas ta: „Ma rääkisin presidendiga. Tal ei ole sel teemal midagi lisada.“

Ta lükkas tagasi aga väite, et Trumpi säutsu näol oli tegemist ähvardusega. „Tegu ei ole ähvardusega,“ ütles Spicer. „Ta lihtsalt konstateeris fakti. See säuts räägib iseenda eest.“

Teisipäeva õhtul teatas Trump Comey vallandamisest. Valge Maja põhjendas otsust algul justiitsministeeriumi vastava soovitusega. Neljapäeval tunnistas aga Trump ise, et vallandamise initsitatiiv tuli temalt endalt.

FBI direktori kohusetäitja ütles samal päeval, et Comey vallandamisest hoolimata jätkab juurdlusbüroo võimalike Venemaa-sidemete uurimist.
.