"Kahjuks on see enamustes kauplustes nii. Olin ise kunagi Tartu suures kaubanduskeskuse poes kassapidaja. Seal peakassapidaja pani iga kord omale kõrvale ja seda just algajate tagant. Algajad võivad ju eksida. Kuna ise olin ka algaja, siis puudujääk päeva kohta oli isegi korra 500 krooni. Ülejäänud korrad olid väiksemad, aga sellised ümarad ja täpsed summad. Kuna turva oli tuttav, siis vesteldes temaga sellest, tuli välja, et peakassapidaja ruumis oli küll kaamera, kuid see ei töötanud üldse. Ilma teatamata pandi see turvade poolt tööle ja vahele jäi just see sama peakassapidaja," kirjeldab oma kogemust kunagine klienditeenindaja.

"Tallinna ühes konkreetses poeketis ei peedista mitte ainult kassapidajaid, vaid kõiki oma töötajaid, kes kuskil juhatuses pole. Ema töötas raamatupidajana. Tööaeg peaks olema ca 9-5ni, aga tööd laoti lauale nii, et istus enamus päevi õhutl kella 8ni tööl. Kui tööd ära ei teinud, said sõimata lapsülemuse käest. ületundide eest sentigi ei makstud. Nagu kassapidajadki, on ka enamus raamatupidajaid seal olid vanemad inimesed ja pensionärid, kes teenisid palgale-pensionile lisa. Need istusid hea meelega seal ja sõnagi vastu ei iitsatanud. Jõuludeks said raamatupidajad 10 pomelit. Raamatupidajaid oli 20. Pool pomelit inimese kohta," selgitab oma ema kogetut Delfi lugeja.

"Loomulikult on juhuseid, kus töötaja ongi kampaanianädalatel puhapäeva õhtuks nii laip, et annab kogemata rohkem tagasi, kui peaks. Vähendame veel tavakassasid ja reklaamime iseteenindust, nii jätame veel suurema koormuse neile vähestele, kes suudavad rivis püsida (kassas on tavaliselt 40-70-aastased ja neile pannakse kahe-kolme inimese koormus). See on see kokkuhoid ja efektiivsus. Jõudu Teile vapratele naistele-meestele, kes oma tervise sinna kassasse jätavad (450-650 eurot pole seda väärt)," kommenteerib kunagi klienditeenindaja hetkeseisu.