Kuigi kogu operatsiooni kattis mõningane saladuseloor ja luurelennukitest polnud ametlikult juttugi, siis otseselt märkamatuks luurelennukid jääda ei saanud ega püüdnudki.

Et lennukitel oli sisse lülitatud tavaline transponder, said nende liikumist probleemivabalt jälgida kohalikud õhujuhtimiskeskused, aga ka asjast huvitatud amatöörid ja Vene sõjavägi.

See tähendas, et kui Inglismaal RAF Mildenhalli õhubaasist tõusid õhku hävitajaid saatnud tankurlennuk ja USA õhuväe luurelennukid RC-135U (hüüdnimega Combat Sent) ja RC-135V/W, ei olnud nende lähenemises Vene õhuruumile midagi otseselt salajast.

Neile lisandus RAF Waddingtoni õhubaasist veel ka briti luurelennuk RC-135W.

Samal ajal, kui hävitajad harjutasid õhus tankimist ja lõpuks Eestisse jõudsid, võtsid luurelennukid kohad sisse. RC-135V/W ja RC-135W tiirutasid vaheldumisi Kaliningradi ümbruses, samas kui RC-135U (Combat Sent) lendas hävitajatega Eestisse kaasa. Ent erinevalt tankurlennukist ja hävitajatest suundus luurelennuk Ida-Eestisse, kus tiirutas kümne kilomeetri kõrgusel peamiselt Soome lahe ja Peipsi järve vahel.

Ehk siis täpselt Vene Föderatsiooni ja Ämari lennubaasi vahel.

Varsti pärast hävitajate õhkutõusmist ja Suurbritanniasse tagasisõitu võtsid tagasisuuna ka kõik kolm luurelennukit, kirjutab lennundussait The Aviationist.

RC-135 tüüpi lennukid on sisuliselt lendavad antennid, mis tegelevad eelkõige ümberkaudsete raadiolainete "kuulamisega."

Eesti kohal lennanud RC-135U on seejuures üks USA haruldasemaid lennukitüüpe üldse, kuivõrd neid on kasutuses ainult kaks tükki.

Kuna hävitajate F-35 kõige olulisem omadus on nende raskesti avastatavus radaritega, pakkus nende lähenemine Vene piirile kahtlemata Vene sõjaväele suurt huvi. Radaritele täielikult nähtamatuks ei suuda jääda ükski lennuk ning katsetamise ja harjutamisega on võimalik radarioperaatoreid õpetada lennukit kaugemalt avastama. Seega võinuks Vene radarid samal päeval olla erilise innuga suunatud Ämari suunas.

F-35 tankimine Euroopa kohal

Ent kui Vene radarite ja neile huvipakkuvate lennukite vahel on USA luurelennuk, siis on arvutuskäik keerulisem. Nagu Venemaale pakub huvi F-35 radarile raskesti avastatavaks muutev tehnoloogia, pakuvad USAle ja Natole omakorda huvi Vene radarid. F-35 otsivat võimast radarit märkaks üliteravate "kõrvadega" RC-135 erakordselt detailselt. See teeks lennukite antud tüüpi radari eest peitmise tulevikus lihtsamaks ja annaks ka aimu, kui hästi Vene sõjavägi F-35 näha oskab. Teoreetiliselt on lennukiga võimalik neid otsivaid radarilaineid ka segada.

Igal juhul tähendas luurelennukite lähedalolek, et Vene sõjavägi pidi raadioluuret oluliselt tõsisemalt kaaluma. Ilma luureandmeteta on sisuliselt võimatu hinnata, kas ja mida Venemaa F-35 läheduse kohta uurida püüdis. Delfile teadaolevalt ei lennanud igal juhul F-35 tulekutega samal päeval ümbruskonnas, sealjuures üle Soome lahe, ühtegi Vene sõjalennukit.