Klassikaraadio saade “Delta” küsis täna uut palga- ja töökorraldust läbi viivalt Otsa kooli direktorilt Aarne Saluveerilt ja talle umbusaldusavalduse esitanud 79 õpetajat esindava pedagoogi ja administratsiooni liikme Lembi Metsa käest, milliste probleemidega seistakse silmitsi ning kus oleks lahendus.

Mets kinnitas, et ta pole ainuke rahulolematu. “Tahan rõhutada seda, et tänavune tahteavaldus, mis kulmineerus umbusaldusavaldusega, on käärinud sügisest peale. Selle taga on arvestatav osa õpetajaskonnast. Kuna olen klassika suuna juht, siis minuni hakkasid möödunud aasta septembris jõudma signaalid, et õpetajatel on lihtsalt palgad langenud ja sealjuures töökoormus tõusis,” kirjeldas Mets.

Uue palga- ja töökorraldusega ei oldud nõus ning esialgu koguneti osakonnajuhatajate tasemel. Saluveerile koostati pöördumine, milles sooviti korraldada infokoosolek, kus direktor selgitaks oma seisukohti. “See ei ole nii, et tulime kaks nädalat enne kokku ja ässitasime inimesed üles. Selle taga on õpetajad, kes pole rahul uute tingimustega.”

Metsa sõnul nähakse probleemi nii selles, et muudatustest ei räägitud piisavalt, kui selles, et muudatused üldse ellu viidi. Ta märkis, et uued töölepingud polnud valmiski, kui esimene palk laekus. “Meie teadsime niipalju, et kontakttundide arvu on plaanitud tõsta 30 tunnile 35-tunnise üldtööaja sees — õpetaja täistööaeg on 35 tundi nädalas. Teadsime, et palgamäärad tõusevad, missuguses korrelatsioonis nad on, puudus lähem informatsioon,” lausus Mets.

“Kui mõtleme 30 tunnile, siis on täiesti selge, et 35-tunnise täistööajaga ei ole õpetajal võimalik kõiki oma tööülesandeid täita. Tunni ettevalmistusega seonduvaks on meil jäetud 13 minutit iga tunni kohta ja suur osa ülesannetest on üldse arvestusest välja jäänud nagu igasugused suhtlemised, meilivahetus jms. Mida siis õpetaja peab tegema, kui ta on pandud sellisesse olukorda? Kas ta peab valmistuma tundideks lohakalt, meilidele mitte vastama, kontsertidel mitte käima, metoodilist kirjandust mitte lugema, jätma oma pillimänguoskuse unarusse, valima repertuaari nõukaaegsetest nootidest?” küsis Mets.

Ta tõi näite, kui ta otsis ühele õpilasele kolm tundi kindalt pala. “Vastuseks sain, et kui oled 30 aastat töötanud ja otsid lugu kolm tundi, siis on tegu tööaja ebaratsionaalse kasutamisega. Ehk siis ma näen, et põhjalikkus ja süvenemine on hetkel taunitav.”

Saluveer vastas Metsa süüdistusele, et töötajaid teavitati muudatustest, kuid täna saab öelda, et osa sellest polnud arusaadav ja ei jõudnud kohale.

Ta kirjeldas, et muudatustega alustati eelmisel kevadel, kui määrust mõttes läbi töötati. “Rääkisime sellest administratsioonis, mille liige on Lembi, nagu ta ise uhkelt ütles. Siis tegime vastava teavituse juunikuises nõukogus. Me saame öelda, et sel hetkel ei tekkinud küsimusi. Nõukogu materjalid saadetakse välja ja me heameelega valmistame mis tahes punkti põhjalikult ette. Augustis olime tõesti suure surve all.”

Samuti ei pea tema hinnangul paika väide, et uus korraldus ei arvesta erinevate süvenemist nõudvate põhjustega. “Materjalides, mida me oleme Lembiga [Mets — toim] ühises töögrupis koostanud, on kõikide tööde jaoks igale töötajale olemas erinevad individuaalsed võimalused,” ütles Saluveer ja kinnitas, et töötaja vajadustest lähtuvalt kirjeldatud töö eest makstakse täna juba uute ja kõrgemate tasumääradega palka.

“Siin on korduvalt on öeldud, et 30 tundi ja sellest ajast ei piisa. Seadusandlus loeb töötunde mitte akadeemiliste vaid töötundidena. Ehk tegelikult on nende kontakttundidega koormust 22,5 tundi,” selgitas Saluveer.

Küsimusele, kas Saluveer soovib, et töötajad kasutaksid tööaega efektiivsemalt, vastas ta, et vana regulatsiooni järgi oli tööaega ennast nädalas 16 tundi ja ülejäänud 19 tundi oli üldtööaeg. “Seda — meeldib või ei meeldi — tuleb administratsioonis tunnistada, et tööaega kasutati väga erinevalt. Töötajatel oli ebavõrdne kohtlemine. Osa tegi seda väga pühendunult — me ei ole seda kunagi eitanud —, kuid see ei kehtinud kõigi puhul. See lepe polnud fikseeritud ja nii jätkata ei saanud.”

Mets küsis vastu, kas on tõestatud, et inimesed ei valmistanud oma tunde ette. “Tundide ettevalmistamine on kõige töömahukam osa õpetaja töös üleüldse. Ja samuti tundide ja tööprotsessiga seonduv dokumentatsioon, mis on praegu sinna aega sisse arvestatud. Tunni ettevalmistuseks on jäetud häbiväärselt vähe aega. See viib alla töö kvaliteedi. Me tahame teha oma tööd hästi, aga uue töökorralduse valguses on meilt see võimalus võetud,” leidis õpetajate esindaja.

Saluveer vastas, et esmaspäeval ministeeriumis toimunud ümarlaual ütles tööandja ehk riik väga selgelt, et mingites küsimustes esitatavad nõudmised peavad olema realistlikud ja et selle lepinguga tuleb minna edasi nii, nagu on alustatud.

Direktor ütles, et umbusaldusavalduse käsitlemine saab olema iga töötajaga personaalne koos tööpsühholoogiga. “Ma saan aru igaühe murest, et meil ei ole siiani olnud arenguvestlust direktoriga, vaid see on toimunud osakonnajuhatajaga. Selles olukorras tuleb see nüüd teha. Ma usun, et see saab läbi viidud professionaalselt ja ministeerium tunneb huvi selle korralduse vastu, et lahendada vaidlus. Meil on tulemas eksperdid sinna töögruppi ja selle põhjal saame otsustada, kas see vastab tellija ehk riigi huvidele ja kuidas me saame need töötajate huvidega kokku viia ning kas sellel vaidlusel on mõistlik lõpplahendus.”

Mets küsis, kas ministeerium on tellinud sellise palga- ja töökorralduse muudatuse.

“Määrus ministri poolt väljaantuna kõikidele koolijuhtidele sätestab täpselt selle, mis seal kirjas on: vastavalt muutunud tavadele võtta töötajate töölepingute aluseks kogu tema üldtööaeg,” vastas Saluveer.

Mets märkis, et selle jaoks on vaja iga töötajaga individuaalset töölepingut, mis määratleb täpselt tema tööaja väljaspool tunde. “Aga seda ju ei ole tehtud.”

Saluveer ütles, et selgitas juba, miks seda septembris teha ei saanud. “Oleme juba laiendatud töögrupis käinud koos sinu [Mets — toim] ja vajalike osakonnajuhatajatega. Meil on erinevad koormused individuaalõppes, suuremas rühmas ja meil on ka väga suuri kollektiive — orkestrijuhte. Mõistagi on neil täiesti erinevad tööülesanded. See mudel taotlebki seda, et igal töötajal peab olema individuaalne tööleping,” rääkis Saluveer ning lisas, et pole saanud töötajatega veebruarist saati läbirääkimisi pidada, kuna nad pole soovinud kohtuda.

Autoritaarne juhtimine

Meedias on kõlanud ka etteheited, et Saluveer ei ole käitunud töötajatega korrektselt ning on autoritaarne.

“Oleme tajunud hoolimatut ja üleolevat suhtumist küll,” kinnitas Mets ja tõi näite teenekast töötajast, kellesse Saluveer üleolevalt suhtus.

Saluveer selgitas, et inimesega, kellele Mets viitas, on kõik lahenenud. “Kogu selle vestluse ja ümarlaudade juures olen ma sellest Lembi esitlusvõimest ja faktide väljatoomisest ning eelkõige just näitlejameisterlikkusest meeldivalt üllatunud,” lisas ta.

Saluveer nentis, et ta on olnud nõukogu koosolekutel jäik. “Ma möönan, et nõukogu koosolekutel on töökorralduslikud regulatsioonid, mida me peame koosolekutele sisse viima, et kõik töötajad neid reegleid täites oleksid oma vajalike tööülesannete täitmisel mitte ainult teiste suhtes nõudlikud, vaid ka enda suhtes. Ma möönan, et mul on selliseid koosolekuid, kus ma pean vahel päevakorra ja muude asjade läbiviimise hetkel olema küllalt jäik. Me oleme arutanud nende kolleegidega, kellega me seda muudatust läbi viime, et see võib paista üsna autoritaarne. Selline ta ka on.”

Metsa hinnangul on kogu palgasüsteemi juurutamine autoritaarne. Ta selgitas, et palgasüsteemi töötasid välja Saluveer ise, kantselei juhataja, personalijuht, õppejuht ja finantsjuht. “Järelikult isegi selle väljatöötamise juures ei olnud õpetajaid ega administratsiooni teisi töötajaid. Meile näidati korra neid numbreid seinal ja öeldi et palk tõuseb ka. Selle tõttu ei saa väita, et muudatuste läbitöötamine oleks olnud kollektiivne tegevus.”

Mis saab edasi?

Mets tõdes, et Saluveeri vastu seisvad õpetajad pole teinud sellist otsust, mis saab edasi. “Siis, kui toimus umbusalduse teemaline koosolek, millest võttis osa 50 inimest, esitati meile küsimus, kas olete mõelnud streigile. Me ei olnud sellele tõsisemalt mõelnud ja nii me ka ütlesime. Meil on seaduslikke vahendeid peale nende, mis on kasutusel, aga ma pole volitatud seda kommenteerima.”

Saluveer plaanib olukorras, kus arvestatav osa õpetajaskonnast on talle umbusaldusavalduse esitanud, juhtunut arvesse võtta ja kasutada meetmeid ja välisekspertide abi. Ta plaanib inimesi personaalselt koheldes jõuda selgusele tegelikes probleemide põhjustes ja neid lahendada. “Kool on kasvamise koht. Kui me elukoolis ei õpiks ja ei annaks võimalusi parandamiseks, siis me vahetaksime koheselt välja saatejuhi ja minu vastas oleva inimese, sest võib-olla me oleme siin saate käigus teinud mõne vea,” sõnas Saluveer ja lisas, et probleemi selgitatakse koos nende töötajatega, kes saavad reformi sisust ja vajalikkusest aru.

Otsa kooli direktor näeb endiselt varianti, et ta jätkab tööd koos teda umbusaldanud töötajatega. “Ma arvan, et kõige tähtsam asi, mida võiks püüda saavutada, on see, et pärast erimeelsuste lahendamist töötatakse paremini edasi,” lootis Saluveer.

“Normaalset tööõhkkonda ma väga ei loodaks, sellepärast et eelmine umbusaldusavaldus, mis oli 4 aastat tagasi, mis kätkes küll endas teatud juhtkonnaliikmete arvamusi, tõi kaasa selle, et kooli juht muutis oma suhtlusstiili mõneks ajaks, kuigi seda, mida me soovisime — et ta vabandaks —, ei juhtunud, aga hiljem asjad jällegi muutusid,” tõdes Mets.

Õpetajate esindaja märkis, et Saluveeri plaan psühholoogi juuresolekul kõikidega personaalselt läbi rääkima hakata, näitab vaid seda, et ta ei soovi muuta oma käitumist.

Georg Otsa nimelise muusikakooli töötajate ja direktori Aarne Saluveeri vaheline tüli jõudis esmaspäeval ümarlauani, kus arutati uut palga- ja töökorraldussüsteemi, mille tõttu 79 lepingulist töötajat 136-st nõuab Saluveeri umbusaldamist ja lahkumist.

Ministeerium pole edasiste käikude kohta otsust teinud
Esmaspäeval ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko Delfile, et Otsa kooli direktor Aarne Saluveer on rikkunud töölepinguseadust ning temaga vesteldakse veel ning püütakse leida lahendus.


Pärast tänast Klassikaraadio debatti suuremat lähenemist näha ei ole ning osapooled jäävad oma seisukohtade juurde.


Tiko ütles täna, et ministeerium on Saluveeriga suhelnud ning seda tehakse veel. "Kui oleme edasised tegevused kokku leppinud, saavad asjaosalised sellest ka teada," ütles Tiko.


Ta avaldas lootust, et ministeerium langetab edasiste tegevuste suhtes otsuse selle nädala jooksul.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid