„Usun, et paljud vanemad on tundnud vastuolulist tunnet,“ märkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Armastus lapse vastu on suur ja kõikehõlmav, aga jõuetus-pahameel-ärritus pimestab seda, sest lihtsalt ei oska leida seda õiget nuppu, millele vajutada, et laps käituks ootuspäraselt, teeks õigeid asju või teeks neid mõistliku aja jooksul Kas leppida sellega ja pidada end läbikukkunud vanemaks? Või tõsta käsi?“

„Me teame, et lapsed kõike ei oska, teame et nad õpivad ja anname neile selleks aega,“ ütles Kaia Iva. „Kuid tean, kui raske on täiskasvanul tunnistada, et ta ise ka kõike ei oska. Ka vanemaks olemist tuleb õppida. Ja iga õppur võib olla erinev, õppimine võib olla erinev, vahel linnulennul haaratav või ka hoopis keerukam protsess. Ka see protsess võib vajada tuge ja suunamist. Seepärast on oluline, et me kõneleme probleemidest, siis muutume ka julgemaks, et abi otsida või et seda abi vastu võtta.“

„Viimased 20 aastat on näidanud, et suuresti vaid tagajärgedega tegelemine ei ole jätkusuutlik ja pigem soodustab probleemide kuhjumist ning nõuab seeläbi järjest kasvavaid finantseeringuid,“ sõnas Kaia Iva. „Seega on äärmiselt oluline nii laste heaolu kui ühiskonna heaolu mõttes tervikuna pigem varem märgata ja sekkuda ning toetada, kui hiljem tulekahjusid kustutada. Ka praeguse projekti käigus väljatoodud arvud, kui palju me säästame tulevikus, arendades praeguseid vanemaid, on muljetavaldavad. Selle investeeringu 1 euro toob tulevikus tagasi 14,4 eurot. Boonusena lisaks ka vanemate parem vaimne tervis ja rõõmsamad pered.“

Kaia Iva rääkis, et investeerimine oma riigi tulevikku saabki alguse just sellistest sammudest: märkamisest, varasest sekkumisest ja hoolivusest. „Loomulikult sünnivad head tulemused osapoolte koostöötahtest ja selle nimel peame me kõik ühiselt pingutama. Tänane riskinoor võib tulevikus olla mõne olulise äpi looja või teadusvaldkonda panustaja. Selleks ei tohi me teda jätta hapral hetkel üksinda ja käega lüüa.“

Esmaspäeval toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles teiste seas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, riigi peaprokurör Lavly Perling ja Tallinna Linnateatri näitleja Indrek Ojari. Norra kogemust jagab Tromsø ja Norra ülikooli emeriitprofessor Willy-Thore Mørch. Diskussioonis arutlevad riskilaste teemal Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Simple Sessioni looja Mario Kalmre, Tarkvanem.ee reklaamikampaania looja Joosep Volkmann. Konverents võtab kokku programmi „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemide väljaarendamine“ tegevused, annab ülevaate uuringutest ning arutleb riskilaste märkamise ning nende ja perede toetamise teemadel.

Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm „Riskilapsed ja -noored“ projekt „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ on kestnud neli aastat: aprill 2013 kuni aprill 2017. Projekti eesmärk oli tegeleda valdkonnas ennetuse, hariduse ja õiguskaitsega ning töötada Eestis välja valdkonnaülene tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riske.

Projekti viib ellu sotsiaalministeerium koostöös justiitsministeeriumiga. Projekti partnerid on sotsiaalkindlustusamet ja tervise arengu instituut. Kontseptsiooni loomisel on pakkunud konsultatsiooni projekti doonorpartner Norra laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat. Projekti „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ kogumaksumusega 3,53 miljonit eurot on rahastatud Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“.

Programmi „Riskilapsed ja -noored“ viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti noorsootöö keskus ning partneriks Norra kohalike omavalitsuste ja regionaalsete omavalitsuste liit.