"Tulelõõm Nato baasi lähedal Türgis, allianss väidab, et kõik on hästi," kõlab Vene inglisekeelse uudistesaidi RT pealkiri. Artikkel viitab ka võimalusele, et tegemist on pärast Türgi riigipöördekatset toime pandud sabotaažiga.

Mis sellest, et tegu oli tavalise metsatulekahjuga.

Informatsioonisõja pidamist ei ole Putini Venemaa väga peitnud. Rahvusvaheline ja mitmekeelne RT (algse nimega Russia Today) alustas 2005. aastal ning uudisteagentuuri RIA Novosti rahvusvaheline osa muudeti 2014. aastal Sputnikuks. Propagandistliku maiguga segadusttekitav info levis senisest märksa enam eelkõige 2008. aasta Vene-Gruusia sõja ajal ja ka Krimmi okupeerimise järgselt aastal 2014.

Sama aasta suvel löödi segaduse tekitamiseks kasutatud propagandameetodid valla, kui Donetski kohal tulistati Vene õhutõrjeraketiga alla Malaysia Airlinesi lend 17, mille pardal olnud 298 inimest hukkusid. Üldiselt tunnustatud versioonile vastu pakuti terve hulk erinevaid alternatiive. Väidetavalt olevat ukrainlased püüdnud näiteks alla tulistada Putini lennukit. Ukraina lennujuhid olevat reisilennuki meelega ohtlikusse piirkonda suunanud. Lennuki tulistas näiteks alla hoopis Ukraina ründelennuk. Või siis lasti lennuk alla siiski õhutõrjeraketiga Buk, kuid seda tegid hoopis ukrainlased. Variante pakuti välja veel.

Et suur osa Venemaal hulga kõlapinda saavatest valeväidetest on väga levinud, koostas Nato 2014. aastal isegi nimekirja kõige levinumatest Nato-suunalistest müütidest ja põhjustest, miks need tõele ei vasta:

Veebisait kirjeldab müüte inglise, prantsuse, ukraina ja vene keeles. Pärast 2014. aastat on seda regulaarselt uuendatud.

Valik väiteid, mida veebisait kummutab:

  • Nato püüdis Ukrainat sundida alliansiga liituma. Vastuväitena tuuakse välja, et endised presidendid Kutšma ja Juštšenko soovisid avalikult Natoga lähemaid suhteid ja Nato aitas Ukrainat selle nimel ning kui Janukovitš otsustas Natost hoopis eemalduda, nõustuti ka selle otsusega, jätkates riigiga siiski suhtlemist ja koostööd.
  • Nato sõjalised harjutused provotseerivad Venemaad. Vastuväitena tuuakse välja, et vastavalt OSCE reeglitele (mille osa on ka Venemaa) on kohustuslik üksteisele anda teada sõjalistest harjutustest, millest võtab osa rohkem kui 9000 isikut. Seevastu on Venemaa korduvalt korraldanud sellest suuremaid sõjalisi harjutusi teiste riikide piiride ääres ilma neid riike ametlikult teavitamata. Nii alustati Ida-Venemaal suuremahulisi sõjalisi harjutusi 2014. aasta 26. veebruaril. 27. veebruaril hõivasid Vene (tunnusmärkideta) väed Krimmi alasid.
  • Nato püüab Venemaad ümber piirata. Vastuväitena viidatakse, et Nato riigid moodustavad vaid 1/16 Venemaa maismaapiiridest, rääkimata merepiiridest.