Kui 2016. aasta lõpus ütles siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase Delfile, et Eestisse saabunud 77st Euroopa rändekava alusel ümberasustatavast ja -paigutatavast pagulasest on kõik Eestis, siis nüüdseks on olukord muutunud.

Jaanuaris lahkus siit Iraagist pärit mees, kes suundus tagasi kodumaale. Möödunud nädalal järgnes mehele tema naine ja neli last. Neljast lapsest üks laps sündis Eestis.

Märtsis kinnitas sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali, et Eestist on ära reisil 120st Eestisse asustatud pagulasest 25 inimest, kellest mitte keegi ei ole ületanud lubatud eemal viibimise aega.

Nüüdseks on nende inimeste arv kasvanud — välismaal viibib kuus perekonda, kuhu kuulub kokku 31 inimest, ning pole kindel, kas nad naasevad.

Seega on Eestist lõplikult lahkunud üks kuueliikmeline Iraagi perekond. Kuus perekonda, kus on kokku 31 inimest, viibivad seni veel ajutiselt välismaal.

Siiski võib eeldada, et enamik pagulastest, kes on juba pikemat aega välismaal, ei plaani siia naasta.

Delfi andmetel on kõige tõenäolisem sihtriik, kuhu pagulased on reisinud, Saksamaa, kus ootab ees suurem pagulaste kogukond ning mitmel perel on seal ka sugulasi.

Kuna esimesed pered lahkusid veebruaris, reisivad nad seaduslikult. Eestisse saabunud pagulastel on õigus 180 päeva jooksul viibida 90 päeva Eestist eemal. Kauem välisriigis viibinud inimesed saadetakse vahelejäämisel tagasi Eestisse.

Rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatud põgenikel on tähtajaline riigis viibimise õigus, mistõttu võib Eestist liiga pikaks ajaks lahkumine tähendada seda, et varjupaigataotlust ei pikendata.

Sellisel juhul on võimalik pagulased tagasi kodumaale saata, kuid ainult siis, kui riigis puudub oht nende elule, nende inimõigusi ei rikuta ning neid ei ähvarda piinamine. Kui koduriigis pole inimesel turvaline, on võimalik ta saata ka kolmandasse riiki.

Eesti on Euroopa rändekava raames vastu võtnud 120 pagulast, kelle seas on 60 täiskasvanut ja 60 last. Pagulaste vastuvõtmine jätkub sarnases tempos nagu siiani.