Märtsi keskel rahvakogu käivitanud Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder tunnustas ideede esitajad sisukate, värskete ja mitmekülgsete ettepanekute eest.
Näiteks tehti ettepanek viia sisse maksusoodustused ettevõtetele, mis võtavad tööle või koolitavad vanemaealiseid. Ka pakuti pensionifondidele alternatiivina välja riiklike pensioni-võlakirjade idee. Samuti soovitati riigil muuta vabamaks pensioni II sambasse kogutud vara kasutamine.

“Inimesed ei ole klammerdunud vaid praeguse riikliku pensionisüsteemi vigade külge, vaid mõtlevad kaugemale, laiemalt ja isegi utoopilisemalt, kui oleks osanud oodata,” lausus Liisi Uder.

Üks ettepanek rääkis näiteks riiklikult toetatud startup-keskkonna loomisest, kus üle 55-aastased leiaksid kontakti muuhulgas investoritega, et ellu viia oma ettevõtlusideid. Samuti tehti ettepanek tugivõrgustiku loomiseks, mis aitaks eakatel oma õppimist ja karjääri planeerida.

“Häid ideid tuli oodatust rohkem ja tore, et inimesed unistavad suurelt, just nagu me lootsimegi,” lisas Liisi Uder.

Vanemaealiste hoolduskoormuse vähendamiseks ja hoolduskulude jagamiseks pakuti välja teenusmajade ehk kommuunide võrgustiku väljaarendamine. Samuti käidi välja idee põlvkondade vaheliseks töökohtade jagamiseks, kus näiteks lapsepuhkuselt naasev noor ema ja 60-aastane töötavad erinevatel päevadel samal töökohal. Tehti ka ettepanek minna üle neljapäevasele töönädalale, et vähendada stressi.

Kõik 73 rahvakogule esitatud ideed läbivad aprillikuu jooksul põhjaliku analüüsi. Selleks tulevad kokku 15 oma ala eksperti Praxisest, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja EBSist ning vastavate valdkondade ametnikud sotsiaal-, rahandus- ning haridus- ja teadusministeeriumist, Riigikontrollist ja Õiguskantsleri kantseleist, samuti Kindlustusandjate Liidust.