Praegust keeleseisundit iseloomustab (nii nagu ilmselt kõigil maailma rahvastel) inglise keele hoogne invasioon, kirjutab kirjanik Ain Kaalep Eesti Päevalehes.

„See on paratamatu, ja põhimõtteline “anglofoobsus” oleks lausa rumal,” leiab Kaalep. „Inglise keel on vahest veelgi olulisemaks rahvusvaheliseks kultuurkeeleks saanud kui seda omal ajal oli ladina keel. Kuivõrd sobiv ta selleks on, on omaette teema.”

”Kui saadaval on mõni mõistet lühemal ja seejuures eestipärasel kujul väljendav sõna, siis miks mitte,” lausub Kaalep. „Et inglise to lease on aluseks eesti sõnale liisima, mis meil tähendab “järelmaksu abil omandama”, on päris praktiline leid. Või list tähenduses “nimekiri”. Küllap leidub teisigi selliseid, ja muidugi tuleb neid tasapisi juurde. Vaagida tuleks muidugi igal üksikjuhul, kuidas vastav anglitsism meie keelele sobib.”

”Tunnistan, et käesolevat arutlust kirja panema ärgitas mind eelkõige tahe kõnelda minu enda soovitatavast sõnast ostlema, millega paaril korral juba olengi avalikkuse ette astunud (ja poolehoiu osaliseks saanud),” teatab Kaalep.„See asendaks vulgaarkeeles levima hakanud sõna “shoppama”, inglise keeles to shop.

Miks siis selline ei ole sobiv? „Aga mõelgem sellele, et suur osa eestlasi hääldaks seda kujul “soppama”, niisiis tuletisena sõnast “sopp”, ja “soppamine” tähendaks enam-vähem sedasama mis “sittamine”,” lausub Kaalep.