Täna õhtul toimus Vabaerakonna juhikandidaatide Tallinna debatt. Eelnevalt oli Vabaerakonna juhtkond teatanud, et Krištafovitši sisse ei lasta, sest üritus on vaid erakonna liikmetele.

Krištafovitš arvas, et kinnise debati tegemise eesmärgiks on vältida 9. aprillil Tartus toimunut, kus Krištafovitš ilmus samuti juhikandidaatide debatile ja sai erakonnajuhtide vastuseisust hoolimata ka sellel osaleda, sest erakonna lihtliikmed hääletasid Krištafovitši ärakuulamise poolt.

Nii juhtuski täna, et kui end erakonna esimehe kandidaadiks pidav Krištafovitš läks õhtul kell kuus söögikohta nimega Telliskivi15, kus toimus juhikandidaatide debatt, siis teda sisse ei lastud, sest Krištafovitš polnud erakonnaliikmete nimekirjas.

Vabaerakond peab ainsaks ametlikuks esimehekandidaadiks Artur Talvikut.

23. märtsil viskas Vabaerakonna juhatus Krištafovitši erakonnast välja süüdistusega, et ta olevat laimanud erakonda, esitanud erakonna liikmete kohta valeväiteid ja rikkunud põhikirja.
Vabaerakond kaitses end väitega, et Krištafovitš polnud väljaviskamise hetkel veel ametlik esimehekandidaat, sest ta polnud avaldust esitanud. Ikkagi pani erakonna esimeheks kandideerinud isiku väljaviskamine imestama näiteks sotside esimees Jevgeni Ossinovski.
Eelmisel nädalal teatas Krištafovitš, et vaidlustab oma väljaviskamise ja kandideerib ikka esimeheks. Ta esitas Vabaerakonnale kaks taotlust. Esimeses taotles ta enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt ja teises registreeris ennast esimehe ja juhatuse liikme kandidaadiks 23. aprillil toimuvale üldkoosolekule.

"Juriidiline alus on MTÜS §16 lg 4, mis sätestab et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Seni aga (käesoleva avalduse esitamise hetkest) olen de jure jälle Eesti Vabaerakonna liige vähemalt kuni üldkoosoleku otsuse tegemiseni," kirjutas Krištafovitš Facebookis oma avalduste selgituseks.

Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak ütles, et igal erakonnast välja arvatud inimesel on tõesti õigus paluda üldkoosolekut, et see võtaks ta uuesti liikmeks. Meesaki sõnul on tegemist just inimese MTÜsse tagasi võtmise, mitte juhatuse tehtud väljaviskamisotsuse tühistamisega ehk praegu, enne üldkogu, pole Krištafovitš erakonna liige. Krištafovitš tõlgendab Meesaku sõnul seadust valesti, kui väidab, et väljaviskamisotsuse vaidlustamise tõttu on ta ikka erakonna liige.

Ilmselt tuleb Krištafovitši liikmesuse küsimus Vabaerakonna üldkogul arutusele kohe esimese punktina. Meesak ütles, et Krištafovitš pole küll esimehekandidaadina registreeritud, aga kui üldkogu otsustab ta liikmeks tagasi võtta, siis pole Meesakul isiklikult midagi selle vastu, kui Krištafovitš kohapeal esimehekandidaadiks kinnitada, et ta saaks valimistest osa võtta.

Vabaerakonna senine esimees Andres Herkel peab ameti maha panema, sest erakonna põhikiri ei võimalda tal enam esimeheks kandideerida.

Krištafovitš selgitas kandideerimise otsust eelmisel nädalal sooviga vältida veel enamate inimeste lahkumist erakonnast. "Esimene põhjus: nädala jooksul erakonnast on vabatahtlikult lahkunud 12 inimest, see on kaks protsenti liikmeskonnast. Veel rohkem on kohe-kohe lahkumas, nad ootavad vaid üldkoosolekut. Vabaerakond sisuliselt laguneb. Ma mõistan neid, kes astuvad välja, sest lahkudes tänasest Vabaerakonnast nad saavad jälle vabaduse," kirjutas ta.

"Teine põhjus: Artur Talviku kõrval teisi esimehekandidaate üles kerkinud ei ole ja mind paluti tulla tagasi ning kandideerida tema vastu. Ma olin Vabaerakonna esimese juhatuse liige, sain toona 53 häält. Mul on vastutus mind usaldanud valijate ees, ma ei jäta neid praegu üksi vaatama, kuidas meie loodud Vabaerakonnast tehakse kartellipartei, kus on au sees topeltmoraal, tsensuur ning poliitiline korruptsioon," teatas Krištafovitš.