Kodanik segaduses: kas oma blogis kihutamisega uhkustamine on ikka õige teguviis?
Delfi lugeja kirjutas meile, et Pärnu linnas uhkeldab neti teel jälle üks kiiruse hull ja postitab seda ka oma Facebooki lehele. Väljavõte SokkoStar - Blogi ja tellimusmööbel 30. märtsi postitusest: "Esimese asjana nagu ikka õige rallimees teeb, kiirendab nii kuis torust tuleb, seda tegin ka mina saavutades ilusa 180km/h tabloole, kartmata Halloweeni kostüümides Škoda omanikke, kuid sellega see ka piirdus."
SokkoStar - Blogi ja tellimusmööbel blogija vastas Delfi arupärimisele järgnevalt: oma isiklikul arvamusel ma halba eeskuju kindlasti ei anna. Usun, et igal elusolendil oma enda pea kahe kõrva vahel olemas ning osatakse teha õigeid ning ratsionaalseid otsuseid. Kohe kindlasti ma ei propageeri halba käitumist, kuid kõik see, millest kirjutan, on lahutamatu osa elust. Selles muidugi tihti peale avalikult ei räägita, sest inimestel on hirm kõige suhtes.
Siiski tahaksin mainida, et minu blogi üllas eesmärk on näidata/teadvustada inimestele, kuidas suurem osa elanikonnast elab ühiskonna survel tekitatud kastis. Seda tegin ka mina, kui loete minu esimest blogipostitust. Unistuste poole püüdlemine ja õnne leidmine elus ei pea käima nutuga käsikäes. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" ei ole just kõige õigem ellu suhtumise viis.
Peatudes nüüd natukene rohkem kiiruse ületamisel, siis seda teeme kõik, olenemata vanusest, soost ja sõidustaažist. Igal inimesel on omad vajadused ning neid tuleb rahuldada, olenemata kõrvalseisvast kurjast pilgust. Just sel hetkel tahtsin seda teha ning seda ka tegin.
Antud intsidendi puhul ei saanud vigastada ükski loomariigi esindaja ning katse oli sooritatud ohutult omal vastutusel. Põhiseaduse järgi on iga inimene vaba, kuid mis moodi ollakse vaba, kui kõike kontrollitakse, kritiseeritakse ning vajadusel ka karistatakse, selles eest, et inimene teeb, mis ta soovib.
Ma mõistan, kui roolijoodikud või kiiruseületajad teostavad mõtlematuid ja ohtlikke manöövreid, seades ohu alla teisi inimesi. Ühelgi inimesel ei ole õigust võtta elu või ohustada teise isiku tervist, kuid ei saa kõikidesse valedesse käitumistesse käituda just selle metoodika järgi. Elus tuleb olla natukene paindlikum ning hinnata igat olukorda eraldiseisva juhtumina.
